16.7 C
Rapla
Neljapäev, 19 sept. 2024
UudisedMaakaitsepäeva suurimaks tõmbenumbriks kujunes Briti tank Challenger 2

Maakaitsepäeva suurimaks tõmbenumbriks kujunes Briti tank Challenger 2

Tänavu võõrustas Rapla maakonna maakaitsepäeva Märjamaa. Pühapäeval, 23. juunil olid Märjamaa keskväljakul väga erinevad tegevused alates relvadega tutvumisest kuni sõdurisupi söömiseni. Paljude inimeste tähelepanu köitis ka Kaitseliidu demolahing, aga päeva suurim vaatamisväärsus oli siiski Suurbritannia tank Challenger 2, mida huvilised said Märjamaa keskväljakul uudistada väga lähedalt.

Võidupühal ehk 23. juunil toimuv maakaitsepäev on üks sündmus aastas, kus kõik kohalikud jõustruktuurid (Kaitseliit, politsei ja päästeamet) näitavad oma tegevust avalikult. Aastast aastasse liigub see sündmus ühest Raplamaa asulast teise ning tänavu jõudis Märjamaale.
Maakaitsepäevaga tähistatakse võidupüha ehk Eesti võitu 1919. aastal Võnnu lahingus Saksa Landeswehri üle. Maakaitsepäeva tähistatakse kõigis Eesti maakondades. Lisaks  neile on ka suur võidupüha paraad, mis tänavu korraldati Narvas.

Briti tank
Märjamaal toimunud sündmuse suurimaks vaatamisväärsuseks kujunes Suurbritannia tank Challenger 2. Pole just igapäevane asi, kui saad oma kodukohas uudistada nii suurt ja võimsat sõjamasinat. Paljude jaoks on kindlasti see nimi tuttav uudistest, sest palju on räägitud Ukrainale antud Challenger 2 tankidest. Sedasama tüüpi masin, mida sai seekord lähedalt näha Märjamaal, võitleb Ukraina lahinguväljadel Venemaa vastu.
Tanki sisse ronida küll ei saanud, ent lähedalt vaadata ja katsuda ikka. Lõbusõitu muidugi ka teha ei saanud. Ingliskeelse Vikipeedia andmetel kaalub üks selline tank 75 tonni ning neid on kokku valmistatud 447. Ja kuna praegusel nutiajastul on peaaegu kõigil taskus telefon, oli ka pildistamist selle ümbruses palju. Seda tutvustanud Briti sõdurid tegid tanki taustal kõigi soovijatega heal meelel pilti. Lisaks oli brittidel kaasas muid relvi, mida lahkelt näidati. Käes sai hoida liitlaste tankitõrjerelva, kuulipildujat ning käsitulirelvi.

Demolahing
Nii võimsa sõjamasina osalemine maakaitsepäeval on haruldus. Samas sai Märjamaal näha ka traditsioonilisi ettevõtmisi, mis on aastast aastasse võidupüha tähistamise juurde kuulunud. Nii näiteks on üks suurimaid pilgupüüdjaid Kaitseliidu demolahing, kus relvad pannakse paukuma ja granaadid lõhkema. Loomulikult on tegemist imitatsioonivahenditega ning päris laskemoona ega lõhkekehi selles vaatemängus ei rakendata.
Seekordne demolahing peeti maha Märjamaa vanal staadionil ehk rahvamaja taha jääval muruplatsil. Stsenaariumi kohaselt sattus autokolonn varitsusse ning sellele järgnes lahing. Kuulipildujad tärisesid ning käsitulirelvad paukusid. Autentsust lisasid suitsupommid. Kui mõni läheduses elav inimene ei teadnud, mis parajasti toimub, võis ta küll arvata, et sõda on lahti. Ent midagi ohtlikku tegelikult ei juhtunud.
Silma järgi hinnates võib öelda, et seda vaatemängu oli tulnud uudistama 350 kuni 400 inimest, mida on väga palju. Pärast käisid kohalikud poisid veel muruplatsilt hülsse kokku korjamas. Küllap selleks, et neid suveniirina kaasa haarata. Lisaks Kaitseliidule demonstreeris oma tegevust ka päästeamet, kes mängis läbi olukorra, kui tuli reageerida maastikupõlengule.

Võidutuli
Ent sellel päeval oli ka pidulikum ja suurejoonelisem külg. Nii näiteks andsid Märjamaa kiriku esisel väljakul vande noorkotkad ja kodutütred. Igati väärikas ja pidulik oli ka kõik see, mis puudutas võidutule saabumist Märjamaa keskväljakule. Võidutule saatis Narvast üle kogu Eesti teele president Alar Karis. Märjamaale tõid selle kaitseliitlane Dagnis Maiberg ja naiskodukaitsja Aivi Tarvis.
Tänavu oli võidutule toomise au Kaitseliidu kõige osavamatel laskuritel. Kõigepealt võtsid nad selle Narvas Peetri väljakul presidendilt vastu, seejärel transportisid tule tõrvikuga Märjamaale ning andsid piduliku tseremoonia käigus üle Kaitseliidu Rapla maleva pealikule major Indrek Jürgensonile. Tema omakorda andis selle Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimehele Tanel Viksile, kes läkitas selle üle kogu Raplamaa.
Ilus traditsioon on ka see, et kõigil soovijatel oli võimalik tuli endaga kaasa võtta. Seda sai teha näiteks küünla, tõrviku või laternaga. See pidi muidugi juba igaühel endal kaasas olema. Vallavanemad viisid tule edasi oma valdadesse. Maakaitsepäev Märjamaa keskväljakul kestis umbes kella neljani, aga näha oli, et pealtvaatajaid jäi aina vähemaks. Küllap liikusid mõtted juba mujale, sest ees ootas jaaniõhtu.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare