Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus otsis ühte Raplamaa kogukonda, kes sooviks osaleda ABCD arenguprotsessis ja leida üles oma kogukonna võimalused. Loodna küla on kogukond, kes selle väljakutse vastu võttis.
Loodna on väike ja armas küla Raplamaal, Märjamaa valla lääneservas, kus rahvastikuregistri andmetel oli 2024. aasta alguse seisuga 58 elanikku. Küla asub valla keskusest Märjamaa alevist umbes kümne minuti sõidu kaugusel, Raplast kolmekümne minuti ja Tallinnast umbes tunni kaugusel. 2024. aasta seisuga puudub Loodnal külavanem, ent on tugev aktiiv ja arvestatav kogukondlik tugi.
Helvika Rass ütleb, et Loodna küla võiks kõigile meelde jääda kui kantriküla. Sellega ja ka ABCD kogukonna projektiga seoses toimus 15. juunil Loodna küla Jaanikantri. Oodati, et sinna tulevad inimesed kannaksid kantri stiilis rõivastust ja paljud külalised nii peole ka saabusid. Juurimaa tall tuli kohale hobusega, et teha üritust veelgi stiilsemaks ning lastele oleks toredat meelelahutust pakkuda.
Jaanikantril sai kogeda lõbusõitu mootorratta külgkorvis, mängiti erinevaid seltskonnamänge ega puudunud ka härjataltsutaja – kõik soovijad said mõõtu võtta masinhärjaga. Väga mõnus ja kantrine õhkkond valitses Loodnal! Pidu peeti Helvika Rassi koduhoovis ja huvilisi oli kokku tulnud tõesti palju. Helvika võttis ürituse ja ABCD projekti kokku: „Sellega me toome oma kogukonda veelgi rohkem kokku.”
Loodna kui tegus kogukond
Jaanuaris kuulutas Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) välja konkursi neile, kes sooviksid osa võtta põnevast projektist. ABCD projekti nimetus tuleneb ingliskeelsest terminist ja on eesti keelde tõlgituna ressursside või tugevuste põhine kogukonna arendamine. Seda teaduspõhist kogukonnateooriat on maailmas väga edukalt praktiseeritud ja nüüd jõudis see esmakordselt Raplamaale.
„Tegemist on siseministeeriumi rahastusel toimuva maakondade arenduskeskuste ja Tartu Ülikooli ja mitmete teiste partnerite ühisprojektiga, mis vältab läbi nelja aasta,” ütles RAEK-i vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu, kes on ühtlasi ka ABCD projekti hõlbustaja. Teised hõlbustajad on Helen Kari ja Karin Ratas, kes on mõlemad Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe vilistlased.
Projekti hõlbustajatele tegi headmeelt, et projektis soovis osaleda viis kogukonda. Teele Ojasalu ütles, et Loodna sai välja valitud just nende enesekirjelduse põhjal. Helvika Rass ja Riina Paisu tõid selles välja, et kogukonnana on nad alles teekonna alguses ja huvi kõigele teadlikult läheneda oli suur. „Meil on väga hea meel, et me valisime enda kõhutunde järgi just Loodna küla,” ütles Teele Ojasalu ning lisas, et küla asukoht ääremaal ei mänginud sellel hetkel rolli.
Loodna küla puhul paistis välja tahe koos midagi teha. „Vingeid ideid oli rohkem kui küllaga,” ütles Teele Ojasalu, neist osa realistlikumad ja teised natukene kaugemale ulatuvad unistused. Ideed hõlmasid koolimajaga seotud tegevusi, ühist kogukonnamaja, vähemalt ühte ühist traditsiooni, tõhusat inforuumi, tarka külarahvast, Loodna talude kaarti, külaplatsi jne. Kindlasti ka muid tegevusi ja üritusi nagu avatud talude päev, kirbuturg, tegevused mõisas, spordipäev, jaanikantrid jne.
Mõlemad hõlbustajad andsid projektis osalenutele võimaluse ise ennast ja oma kogukonda avastada. Oluliseks osaks peab Ojasalu kogukonna ja inimeste ressursside, samuti valmiduste kaardistamist. Selliselt tegutsedes tulevad kohe välja kõik head ja vead. „Me saime tänu sellele projektile kogukonna liikuma,” ütles Helvika Rass.
Helvika Rass on üles kasvanud Loodna külas, kuid oli vahepeal mõnda aega külast eemal ja nüüd on kodukandis tagasi. Ta rääkis, et igatseb kõige rohkem inimestega taastutvumist, sest Loodna on pisike küla ja kõik võiksid ju kokku hoida.
ABCD aardejaht
Hõlbustajate peamiseks suhtluskanaliks sai Facebooki Messenger. Esimese kohtumise eel pidasid nad täpsemat plaani videokõnede kaudu. Hõlbustajate plaan oli lihtsalt juhendada ja suunata projektis osalejaid.
Esimene kohtumine oli 20. jaanuaril Sipa mõisas, kus osales kogukonnast kokku 13 inimest, ning Helen Kari ja Teele Ojasalu. Kuna Loodna külal puuduvad kogukonna kasutuses olevad avalikud ruumid, kasutati nutikalt ära naaberküla ressurss KOV-i hallatavas hoones. Esimese kohtumise eesmärk oli saada tuttavaks, laduda vundament ja sõlmida kokkulepped.
Märtsikuus tundus hõlbustajatele, et omavaheline suhtlus, rollide jaotus ning ootused ja panustamisvalmidus ei ole kogu projekti vaates piisavalt läbi räägitud. Olukord lahendati avatud kaartidega vestlusel, kus sõlmiti veelgi täpsemad kokkulepped. Teine kohtumine leidiski aset 19. märtsil Laane Jahimeeste Seltsi majas Laukna külas.
Aprillikuus seljatati edukalt ootamatu muudatus. Vaatamata ühe hõlbustaja haigestumisele, kohtumise aega edasi ei lükatud. Tahet ja võimalust koos oma inimestega väärtuslikku aega veeta tuleb igaljuhul ära kasutada, leidsid Loodna kogukonna liikmed. Maikuus toimunud kohtumisel sai kõiki kogutud andmeid veelgi põhjalikumalt kaardistada. Viimasele kuule tagasi vaadates võib öelda, et „väike asi läks kogemata suureks”. See käib kogukonnalaada kohta, millele lisandus kodukohvikute väljakutse.
Selline jaanipidu, nagu oli Jaanikantri, toimus ka enne ABCD projekti, kui tekkis mõte kogukonnale midagi meeldejäävat pakkuda. „Kogukond ütles meile tookord kohe, et jääme juba järgmist aastat ootama,” ütles Helvika Rass naerdes. 24. augustil teeb aga Eestimaa Metsiku Lääne serval debüüdi uus tõeline kauboikultuuri kantripidu, kui Juurimaa Talli legendaarsed koplid muudavad Loodna Eesti kõige kantrimaks külaks.
See kantripidu viib fännid elavale teekonnale läbi lääne südame ja hinge, pakkudes põnevaid hobuvaatemänge, elavat kantrimuusikat, autentset kauboitoitu ja palju muud metsikut. Ressursside põhiselt aitavad Loodna küla elanikud üksteist ka selliste jaanikantrite korraldamisel. „Meil on juba pilt silme ees, kuidas ennast kantrikülana näidata,” seletas Rass naerdes.
Igas kogukonnas on aktiivsemaid ja passiivsemaid elanikke, aga Loodna küla jääb väga rahule oma inimestega, sest väike küla on juba ühe aastaga suutnud palju tegevusi läbi viia.
