Doorfiks OÜ ei ole oma 19 tegevusaasta vältel pälvinud just palju avalikku tunnustust, ent üks tuli hiljutisel Raplamaa parimate ettevõtete konkursil. Seal tõsteti Doorfiks OÜ nominendiks kategoorias “Väike ja tubli”. Ettevõtte eestvedaja Villu Läätse sõnul on tal hea meel, et nüüd on ka nende tegemisi märgatud. “Muidu pusime nagu omaette, aga nüüd meid märgati. Muidugi annab see motivatsioonitõuke jõuda tippu,” sõnas Lääts.
Nagu ingliskeelsest nimestki võib välja lugeda, on Doorfiks OÜ tegevusala seotud ustega. Tegeldakse uste müügi, paigalduse, hoolduse ja remondiga. Viimastel aastatel on tegevust laiendatud ning lisaks tehakse neidsamu asju ka väravate ja tõkkepuudega. Viimase kolme aasta jooksul on lisandunud ka siseruumides asuvate uste müük ja paigaldamine.
Suure osa ettevõtte tegevusest ehk umbes 80 protsenti moodustab suurtele kauba- ja tööstushoonetele tõstuste paigaldamine ja nende hooldus. Viimaste aegade üks suuremaid töid oli uste paigaldamine Tallinna ringtee juures asuvale Maxima suurele logistikakeskusele. Sinna paigaldati üle kahesaja ukse. Viimatine töö oli Vianori uus hoone Tallinnas Pärnu maanteel.
Selliseid objekte, kuhu on paigaldatud kolm-neli ust, võib jäädagi üles lugema. Doorfiksi kliendid ongi suured logistikakeskused ning näiteks ka päästeameti hooned, kuhu samuti suured tõstuksed paigaldatakse. Samuti toidukauplused ja nende kaubauksed või siis uksed, millega eraldatakse müügisaal laohoonest.
See, kas parajasti on suurem müük tööstus- või erasektoris, sõltub jällegi ajast. On ka selliseid perioode, kus tööstus võtab rahulikumalt ning just eraomanikud ehitavad maju. Praegu just selline aeg ongi. Teistmoodi on seis hoolduse puhul. Isegi kehvas majanduslikus olukorras tuleb hooldusremondiks alati valmis olla. Ka öösel ja suurte tähtpäevade ajal. Ilma naljata, Doorfiksis on alati tehnik ööpäev ringi valves, et kiiresti reageerida. Pole ju vahet, kas autojuht sõidab ukse viltuseks päeval või öösel. Ka elektroonika hakkab tõrkuma ikka omale sobival ajal, mitte siis, kui remondimehele kõige paremini sobib. Sealjuures ei remondi Doorfiks mitte ainult neid uksi, mille nad ise on paigaldanud, vaid ikka kõiki, kuhu kutsutakse.
Hörmanni uksed
Doorfiksi tegevus on väga otseselt seotud Saksamaa suurtootjaga Hörmann. Just nende valmistatud uksi nad Eestis edasi müüvadki. Miks just Hörmann? Lääts selgitas, et aastate jooksul on nad müünud ka teiste tootjate kaupa, ent nüüd on jäädud Hörmanni juurde ning põhjuseks on kindel kvaliteet. Teisipidi tähendab see eriti just tööstussektori poolel kõrget hinnasilti.
“Oma elektroonika ja turvalisuse poolest on see tipp,” sõnas Lääts. Viisteist aastat tagasi oli Hörmann Eesti turul veel tundmatu kaubamärk, ent aja jooksul on see aina enam esile kerkinud. Lääts on ka ise käinud Saksamaal tehastes vaatamas, kuidas tootmine käib.
Doorfiksi juures on ta olnud algusest peale – tema ongi selle ettevõtte asutaja. Varem oli Lääts töötanud näiteks Baltecos ning ühe sõbra firmas, ent 2005. aastal jõudis arusaamisele, et ainuõige tee on asutada oma ettevõte. Miks sai nimeks just inglisepärane Doorfiks, ta praegu enam ei mäletagi. Küllap seetõttu, et nimi viitab lihtsalt ustele ja nende parandamisele.
Ent päris üksinda sellist ettevõtet tegevuses ei hoia. Oli vaja abimehi. Ja nagu teada on, siis usaldusväärne ja väärt töömees on kulda väärt. Lääts ütles, et üsna pea saabus taipamine, et ainuke võimalus kompanjonide leidmiseks on need konkurentidelt üle tõmmata.
“Ma proovisin teha nii, et võtan mehe ja koolitan ta nullist väja. Aga seal on vaja teada nii paljusid asju, mida koolis ei õpetata. Esiteks ei tohi paigaldaja karta kõrgust, ta peab oskama keevitada, ta peab olema hea suhtleja, ta peab oskama lugeda tehnilisi jooniseid ja veel nii palju asju. Sellise mehe koolitamine võtab neli-viis aastat,” rääkis Lääts. Ette on tulnud ka selliseid olukordi, kus kolme aasta pealt saad aru, et sellest mehest küll asja ei saa. Lõpuks jõuadki selleni, et ainuõige samm on töötaja konkurendi juurest üle tõmmata.
Muidugi on selle peale ka pahaseks saadud, isegi kohtusse on ähvardatud kaevata. Aga sellise reaktsiooniga tuleb lihtsalt arvestada ja eluga edasi minna. Aegade jooksul on Doorfiks OÜ-s olnud vahel rohkem ja siis jällegi vähem töötajaid. Praegu on neid paberi peal jällegi vähe, sest enamuse tööst teevad ära alltöövõtjad. Samas teevad kõnealused alltöövõtjad 100 protsenti oma tööst ikkagi Doorfiksile, nii et mõnes mõttes võib neid pidada ka oma töötajateks.
Need kaks alltöövõtjat on Ukseexpert OÜ ja Samrutim OÜ. Doorfiksi enda all töötab kontoripool ning lisaks üks töötaja, kes haldab üksinda tervet Lõuna-Eestit. Kui nüüd küsida, kui palju neil töötajaid on, siis võtab Villu Lääts aluseks selle, kui palju osalejaid ettevõtte suvepäevadele tuleb. Ja selle põhjal saab öelda, et tehnikuid, kes tema heaks töötavad, on 15.
Tahes-tahtmata on uste müük ja paigaldamine hooajaline töö. Tihedad perioodid on kevad, suvi ja sügis. Talv on rahulikum. Jõuludeks tahavad ju kõik oma tööd ära lõpetada. Küll aga ei saa jätta mainimata, et selles, mis puudutab hooldust ja remonti, ei loe aastaajad midagi. Nagu öeldud, seal peab valves olev tehnik olema valmis reageerima 24 tundi ööpäevas.
Kodukontor
Doorfiks tegutseb kõikjal Eestis, välja arvatud Ida-Virumaal. See on teadlik valik, sest nii kauget piirkonda ei suudetaks praegu hallata. Mõtted on liikunud selles suunas, et võiks ka sinna tehnikud palgata, aga esimese hooga on see siiski vaid mõttetasandile jäänud. Mis puudutab Rapla maakonda, siis siin Doorfiks küll tegutseb, kuid võrdlemisi tagasihoidlikult. Lääts tõi välja, et ettevõtte käibest vaid kaks protsenti tuleb Raplamaa tööde pealt.
Tegelikult ennast siin isegi ei reklaamita. Muidugi paljud teavad, mis valdkonnas Lääts tegutseb, kuna tegemist on ikkagi kohaliku mehega. Teinekord palutakse temalt otse, kas oleks võimalik mõni töö kiiresti siin ära teha. Ise Lääts enam uksi paigaldamas ega hooldamas ei käi, selle töö jätab ta tehnikutele. Kui aga vaadata ajas kümmekond aastat tagasi, siis istus ta küll n-ö kahe tooli peal. Ühest küljest vedas ettevõtet ning samal ajal käis uksi paigaldamas.
Ühel hetkel sai selgeks, et pikalt sedasi edukas olla ei saa. Kui ikka oled redeli otsas tehnikat paigaldamas ja pead samal ajal telefoni teel läbirääkimisi, siis on miskit valesti. Nüüd ongi hooldamise ja paigaldamise töö jäänud puhtalt tehnikutele ning Lääts annab oma panuse kontoripoolel.
Doorfiks OÜ kontor asub Tallinnas Pärnu maanteel, ent tegelikult satub Lääts sinnagi võrdlemisi harva. Põhilise töö teeb ta ära oma Alus asuvas kodukontoris. Ta ütles, et see on lihtsalt valikute küsimus ning tema tunneb, et paremini sobib see, kui ta liiga tihti Tallinnas kontoris ei käi.
Neli päeva nädalas veedab ta kodukontoris. Lisaks on ettevõttel muidugi oma ladu, mis asub Sauel. Enamik töötajatest elavad Tallinna ümbruses. Kuna ettevõte sai omal ajal alguse Raplast, on aastate jooksul olnud ettevõttes ka mitmeid siinseid töötajaid. Tõele au andes tuleb aga välja tuua, et nüüdseks on n-ö põlistest Rapla meestest jäänud rivvi veel ainult Villu Lääts ise.
“Ma ei taha öelda, et Raplas ei ole häid töömehi, aga nendega, kes on sealtkandist minu juures tööl olnud, ma rahule jäänud pole,” sõnas Lääts.
Välismaale ei kipu
Seekord nomineeriti Doorfiks Raplamaa parimate ettevõtete konkursil kategoorias “Väike ja tubli”. Kas on plaanis ka laieneda, et edaspidi konkureerida näiteks suurima auhinna ehk “Raplamaa aasta äritegu” kategoorias? Lääts vastas, et mingisugused laienemisplaanid on muidugi peast läbi käinud, kuid välismaa poole ei vaadata. Sinna on tooteid küll müüdud, kuid paigaldama minna ei taha.
Peamine põhjus on see, et paigaldamisega kaasneb ka garantii. See tähendab, et kui midagi peaks juhtuma, siis peab Eestist sinna kohale sõitma ning töö ära tegema. Sellel pole mõtet. Ühe korra saadi Põhja-Soomes selles osas kõrvetada ning rohkem seda teed ette võtta ei taha. Müüa võib välismaale aga küll. Nii näiteks on Hörmanni uksi müüdud Norrasse. Muidugi on ka Norras oma Hörmanni toodete edasimüüja olemas, aga Eestis pakutav hind on palju soodsam. Kui Eesti ehitaja midagi Norras teeb, siis on alati võimalus siit uksed odavama hinnaga kaasa võtta.
Kui tahta oma tegevust välismaale viia, siis tähendaks see statsionaarset kohalolu ning sellise võrgustiku ülesehitamiseks plaane pole. Kui rääkida olemasolevatest sihtidest, siis tõi Villu Lääts välja ühe näite. “Kui räägitakse ehitusvahtudest, siis esimese asjana turgatab pähe Makroflex. Tahaksin jõuda nii kaugele, et kui keegi kuskil räägib ustest, siis kohe esimese asjana tuleb pähe Doorfiks,” sõnas Lääts. Kui küsida, kas see eesmärk on käeulatuses või tuleb selle nimel veel pingutada, vastab Lääts, et pusimist veel on.
Muidugi on omajagu pusimist ka seljataga. 2023. aastal jäi Doorfiksi käive 1,3 miljoni euro lähedale. Lääts ütles, et tavapärasel aastal on käive suurusjärgus 1,2 kuni 1,5 miljonit eurot. Stabiilsete majandusnäitajate kõrval on suur pluss ka väike kaadrivoolavus. Töötajad on oma koha ning rolli leidnud ning jäänud sinna pikalt püsima. Lääts ütles, et see on väga suur väärtus, lisades, et tema käe all olevad töötajad on oma valdkonnas Eesti täielik tipp.
On ka selliseid olukordi, kus konkurendid ei saa mõnest tööotsast jagu ning pöörduvad Doorfiksi poole, et tema töötajad appi tuleksid. Lääts ütles, et see näitab veel kord seda, kui kõrgel tasemel tema töötajad Eesti mõistes on. Muidugi tuleb ette ka keerulisemaid perioode. Neli aastat tagasi andis suurele osale majandusest hoobi koroonaaeg ning sellest tulenevad piirangud. Villu Lääts tõdes, et alguses oli hirm päris suur ning teadmatust oli õhus palju. Peagi hakkas olukord aga selginema ning kokkuvõttes midagi hullu ei olnudki.
“Õnneks suuri tagasilööke polnud. Hirm oli muidugi suur, seda ma mäletan küll. Kõik rääkisid, et kohe kukub taevas alla. Pool aastat läks mööda ja midagi hullu polnudki,” rääkis Lääts. Kuigi käibenumbreid ta kohe öelda ei osanud, siis tunnetuse pealt öeldes need tema sõnul ei langenud. “Elu ju seisma ei jäänud. Kõik me käisime poes edasi ja remontisime autot, kui oli vaja. Summa summarum mis siis nii väga juhtuda sai? Logistikakeskused toimetasid samamoodi edasi ja toit pidi ikka lettidele jõudma. Tegelikult oli loogiline, et koroona meid väga puudutada ei saanudki,” rääkis Lääts.
No ega ikka ei vali küll!