Sisuturundus
Rail Baltic Estonia
Suve lõpus alustati Raplamaal Rail Balticu raudteetrassi II etapi ehitusega. Muuhulgas valmib Eesti pikim raudteesild üle Keila jõe ning esmakordselt Eestis ristuvad kaks raudteed, mille tarbeks rajatakse Pureva viadukt. Töid teostab teedeehitusettevõte Verston koostöös Järelpinge Inseneribürooga.
„Eestis on ehituses juba ligi 40 kilomeetrit raudtee põhitrassi,“ märkis Rail Baltic Estonia vanemprojektijuht Arto Lille. „Rapla II etapi ehituslõigu pikkus on 7,1 kilomeetrit, sellest 5,1 kulgeb Rapla vallas ja 2 kilomeetrit jääb Kohila valda. Koostöö projekti elluviimise nimel on tihe ja hoogne, kõik osapooled pingutavad selle nimel, et 2030. aastal saaksid raudteel rongid sõitma,“ lisas Lille.
Kuigi II etapi projekt algab naabervalla Loone külast, jääb enamik selle etapi ehitusest Rapla valda. Kogu lõigu ulatuses rajatakse keskmiselt 15 meetri laiune muldkeha. Projekt hõlmab kuue suurema raudteerajatise ehitamist, millest pooled jäävad osaliselt Kohila valla territooriumile. Lisaks paigaldatakse 12,9 kilomeetrit piirdeaedu, üle 3,8 kilomeetri müratõkkeid, 24 raudteetruupi ning ehitatakse 10 kilomeetrit hooldus- ja juurdepääsuteid.
„Tänaseks oleme alustanud riigile kuuluvatel kinnistutel raadamis- ja juurimistöödega ning osaliselt ka põhitrassi muldkeha aluse kasvupinnase koorimisega,“ tutvustas tööde kulgu Verstoni projektijuht Andre Mägi. Käesoleval aastal on plaanis veel rajada juurdepääsuteed ning võimalusel alustada ühe ökodukti ehitusega. Riigihankelepingu kohaselt peavad kõik tööd olema lõpetatud 2027. aasta sügiseks. Suuremate rajatiste ehitusperiood on planeeritud 2025. aasta kevadest kuni 2026. aasta sügiseni. Samasse ajavahemikku jäävad ka muldkeha ehituse peamised tööd.
Eesti pikim raudteesild
Projekti üks keerukamaid ja erilisemaid rajatisi on 224 meetri pikkune raudteesild üle Keila jõe, mis valmides saab olema Eesti pikim.
Loone-Hagudi lõigul, kus tulevane Rail Balticu raudteetrass ristub olemasoleva Edelaraudtee koridoriga, ehitatakse Pureva raudteeviadukt, mille kaudu suunatakse Edelaraudtee üle Rail Balticu trassi. Selles kohas ristuvad esmakordselt Eestis kaks raudteed. Edelaraudteele kuuluma hakkava Pureva viadukti pikkus on üle 107 meetri. Lisaks ehitatakse Raplamaa põhitrassile ka Tamme viadukt.
Mägi sõnul võib raudteeviaduktide ehitamine kaasa tuua ka mõningaid muudatusi rongiliikluses. “Suuremad ehitustööd proovime teha nii, et need rongiliiklust ei segaks ning liiklust takistavad tööd teeme peamiselt siis, kui rongid ei sõida,” selgitas projektijuht.
Raudtee läheb Tallinna–Rapla–Türi maantee alt läbi
Ehitataval lõigul ristub Rail Baltic tulevikus ka Tallinna–Rapla–Türi maanteega, kuhu rajatakse ligi 112 meetri pikkune Mälivere maanteeviadukt. Raudtee hakkab kulgema maantee alt läbi, mistõttu tuleb paepinnasesse raiuda süvend ja tõsta olemasolevat teed üle 3 meetri. Ehitustööde ajaks rajatakse asfalteeritud ümbersõidutee, kus kehtivad ajutised sõidukiiruse piirangud.
Projekt näeb ette ka kahe lähestikku asuva Röa ökodukti ehitamist, millest üks rajatakse Rail Balticu ja teine Edelaraudtee taristule. Ökoduktid tulevad 14,5 meetrit laiad ning 113 ja 115 meetrit pikad. Ökodukte ja Keila jõe silda hakatakse ehitama nii Rapla kui ka Kohila valla territooriumil.
Ehitustöödega seotud küsimusi võib esitada e-posti aadressidel [email protected] ja [email protected].
