Sildema peretütre märkmed kaante vahel

Rapla vallas Uuskülas asuva Sildema talu esmamainimise aasta on 1795. Nii et järgmisel aastal on tulemas ümmargune tähtpäev. 1880. aastal ostis talu Kehtna vallast pärit Jaan Tief ja 1904. aastal müüs ta selle edasi Jaan Sohnele ning viis oma pere Tallinnasse.
Umbes selle koha pealt algabki Paidlate pere koostööna sündinud raamat „Sildema peretütre lood”. Suure töö selle juures tegi muidugi peretütar Mare Paidla (neiuna Soone) ise. Poeg Armar, ja tegelikult kogu Armari pere, oli pigem abivägi.
Mõlemad, nii ema kui ka poeg ütlevad, et mingit raamatukirjutamise plaani neil kummalgi esialgu ei olnud.
Asi algas sellest, et Armar hakkas perekonnaarhiivis olevaid dokumente ja fotosid lihtsalt korrastama. Ema oli abiks, et seletada, kes pildil olijatest keegi oli ja mis osa selles pereloos etendas. Siis leidis Armar, et need dokumentide ja piltidega kaasas käivad lood tuleks ikkagi kirja panna. Nii hakkas Mare arvuti mälusse kogunema kilde ja killukesi minevikust.
Umbes aasta tagasi vaatas Armar materjalile otsa ja tunnistas, et nüüd pole pääsu – see tuleb raamatuks teha. Mare tunnistab, et kui see plaan sai ka lõpliku kinnituse, läks hirmus kiireks tööks. Enne oli nii, et kui midagi meenus, siis kirjutas. Vahel ei kirjutanud mitu päeva midagi.
Raamatu esitlus oli 19. oktoobril Rapla keskraamatukogus. Sellega tähistati kahte olulist sündmust: 120 aasta möödumist sellest, kui Sooned Sildemale kolisid, ja siis veel ka peretütre Mare 85. sünnipäeva.
Mare Paidla ei jäta rõhutamata, et ta on sündinud 50 aastat pärast Tiefide noorema poja Otto, tulevase Eestile olulise peaministri kohusetäitja, sündi samas majas ja võib-olla isegi samas toas.
Vähem teada on kindlasti see, et 1944. aasta märtsipommitamise järel oli mõnda aega Rapla vallas Uuskülas sõjapaos kunstnik Roman Nyman ja tema Eesti Kunstimuuseumis olev maal „Talu aidad” kujutab Sildema talu hoonete ühte osa. See maja, kus sündisid 1889. aastal Otto Tief ning 1939. aastal Mare Soone (Paidla), jääb kahjuks sellelt pildilt välja.
„Sildema peretütre lood” on sisuliselt ühe pere kroonika. Kahtlemata täiendab see avaldatuna nii kogukonna kui ka kogu piirkonna kodulugu. Lisaks sellele, et tuhat kolmesadat fotot sisaldav ja 1860 grammi kaaluv raamat on oma olemuselt ikkagi perelugu, mille keskmes on keegi, kelle elu on mõnda väikest ärakäimist arvestamata kulgenud just Raplas, on raamat oluline täiendus ka selle lähema ümbruse loole. Siit on lugeda viiekümnendate aastate Rapla koolielust, kuuekümnendate Alus asunud EPTst, seitsmekümnendate Rapla teedevalitsusest, tolleaegsest looduskaitsest ja reisimisvõimalustest, tudengielust, spordist ja paljust muust.
Tänapäeval, kus paberfotod on muutunud harulduseks ning telefoni või arvuti mälud kipuvad olema lühikese elueaga, on Paidlate ettevõtmine tänuväärne eeskuju ka paljudele teistele, kes ei tea, mida seni hästi hoitud isikliku perelooga edasi teha.