Haridus- ja teadusministeeriumi otsus sulgeda Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool (TTK) oli teemaks maakonna hariduse nõukoja laiendatud istungil. Kuna tegemist on lisaks haridusele ka sotsiaalse ja regionaalse küsimusega, otsustati, et kõigi kolme valdkonna ministrid tuleb Vana-Vigalasse kohale kutsuda.
Raplamaa hariduse nõukoda, kuhu kuuluvad omavalitsuste ja haridusasutuste esindajad, pidas 17. oktoobril laiendatud istungi, mille päevakord oli tervenisti pühendatud Vana-Vigala TTK-le. Praeguseks on koolile ametlikult teatatud, et see suletakse, aga muu info on mitteametlik ja telefonikõnede tasemel. Isegi seda pole konkreetselt öeldud, millal kool suletakse, ehk kas see juhtub 2026. või 2027. aastal. Samuti pole veel selge, kuhu õpilased pärast kooli sulgemist edasi õppima lähevad.
Sulgemine puudutab eriti hariduslike erivajadustega (HEV) õpilasi, aga probleeme võib tekkida ka teistel, arvestades, et kohustuslik kooliiga tõuseb ning sellega kasvab ka nende noorte arv, kes peavad kuskil õppima. Ükski kool pole aga kummist.
Haridus- ja teadusministeerium on põhjendanud Vana-Vigala kutsekooli sulgemist praegu vaid sellega, et kool ei tule toime selle rahaga, mis kutsehariduse rahastamismudeli alusel eraldatakse, ning riik ei jõua kinni maksta seda vahet, mis koolikompleksi ülalpidamiseks kulub. Vahe on hakanud tekkima 2021. aastast ning sel aastal jääb arvestuslikult puudu 290 000 eurot. Vana-Vigala TTK direktor Enn Roosi põhjendas koosolekul miinuse teket väikeste õpperühmadega, mis on loodud just HEV- ja ka n-ö piiripealsete õppijate jaoks, kellele tavasuuruses õpperühmas õppimine ei sobi.
Mis saab HEV-õppijatest?
Üks Vana-Vigala TTK tugevusi on töö HEV-õpilastega. Samuti on koolil aastatepikkune kogemus probleemsete, nn NEET-noorte õpetamisel ning kooli juures tegutseb tööhõivekeskus HEV-õpilastele töö leidmiseks. See kompetents ja kogemus on Vana-Vigala puhul välja toodud ka maakonna arengustrateegias.
Praegu ei ole ministeeriumil veel vastust, kuhu need noored edasi lähevad. Septembris Raplamaa Omavalitsuste Liidu täiskogul esinenud HTM-i kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonnajuhataja Triin Laasi-Õige pakkus välja, et nad saavad jätkata Haapsalu kutsehariduskeskuses, mis on Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse partner, või Pärnu kutsehariduskeskuses. Samuti väitis ta, et tulevikus peavad igas maakonnas asuvad kutsehariduskeskused pakkuma kõigile õpilastele sobivat haridust. See tähendaks, et Rapla maakonnas peaks HEV-õpilasi hakkama vastu võtma ka Kehtna kutsehariduskeskus.
Hariduse nõukoja koosolekul ütles Kehtna KHK direktor Karmen Selter, et nemad HEV-lapsi teisel ja kolmandal haridustasemel vastu ei võta, sest neil pole selleks võimekust ega personali. „Kõikides koolides ei ole HEV-lastega tegelemise võimekust ja ei peagi olema,” leidis Selter ja lisas: „Oleme saatnud Vigalasse keerulisi õpilasi ja olen tänulik, et nad on vastu võtnud.”
Märjamaa valla haridusnõuniku Helen Raidi sõnul ei võta HEVe vastu ka Pärnu. Ka sealt on sellised õpilased varem just Vigalasse saadetud. Samuti on Vigala nii tänu õpilaskodule kui ka tööhõivekeskusele olnud partner Raikküla koolile.
Kui Vana-Vigalas nende noorte jaoks sobiv kool suletakse ja nad selle tõttu ripakile jäävad, võib haridusministeerium säästa küll aastas 1,8 miljonit, aga sotsiaaltoetusteks, mida nende inimeste ülalpidamiseks sel juhul maksta tuleb, kulub palju suurem summa, nenditi koosolekul.
Lisaks Vana-Vigala TTK sulgemisele on räägitud ka Hiiumaa ametikooli sulgemisest ning eelmisel neljapäeval, 31. oktoobril toimus Hiiumaal Suuremõisas konverents „Kuhu tüürid, kutseharidusreform? Kutseharidusreform väljaspool tõmbekeskusi”.
Sellel konverentsil osalenud HTM-i asekantsler Renno Veinthal ja Triin Laasi-Õige olid võrdlemisi jäigalt seda meelt, et HTM-i huvi on hariduse kvaliteet ning reformi sotsiaalmajanduslikud tagajärjed ei ole nende mure. ”Kui poliitikud vajavad regionaalset konteksti, siis toetame, et see vaade oleks loodud, aga hariduse kvaliteedi sidumine teiste asjadega viib fookuse hariduselt,” ütles Veinthal.
Mis saab Vana-Vigalast?
Vana-Vigala ja kogu Märjamaa valla jaoks tähendaks kutsekooli kinnipanek palju suuremat kaotust kui üks kool. Kutsekool on piirkonna suurim tööandja, kusjuures tööd pakub see just haritud inimestele, kes töö pärast on sinna ka elama asunud. Vana-Vigalas elab ligi 300 inimest ja koolis töötab 71. Osa õpetajaid töötab ka põhikoolis, kuid see ei anna täiskoormust. Teisisõnu, kui kaovad töökohad, lahkuvad tõenäoliselt ka inimesed, pered.
Sellest oli juttu ka Suuremõisas toimunud konverentsil. Ainsa kõrgetasemelise poliitikuna kohal olnud endine regionaalminister ja praegune Riigikogu liige Madis Kallas tõi oma sõnavõtus välja, et kui soovitakse väikeses kohas kooli sulgeda, tuleb hinnata selle otsuse mõju kogukonnale, kohalikule ettevõtlusele, tööhõivele jne.
Kutsekool on väga tihedasti seotud Vana-Vigala põhikooliga. Tänu HEV-noorte õpetamisele ja õpilaskodu olemasolule on Vana-Vigala põhikooli võetud vastu HEV-lapsi kogu Eestist (praegu on neid koolis 14 omavalitsusest). „Kui kutsekool suletakse, siis me järgmisest aastast HEV-lapsi põhikooli vastu ei võta,” ütles koosolekul Helen Raid. Samuti on pärast Eidaperes kolmanda kooliastme sulgemist tulnud sealt õpilasi Vana-Vigalasse, sest see on üks väheseid koole Eestis, millel on õpilaskodu võimalus.
„Oluline on veel märkida, et põhikoolil ei ole oma sööklat ja mõisamajas toitlustamise korraldamine on väga keeruline. Kui TTK kaob, peame mõtlema, kas saame Vana-Vigalas jätkata põhihariduse andmist,” ütles Raid ja lisas, et Märjamaa vald ei suuda oma vahenditest õpilaskodu üleval pidada.
Vana-Vigalas kütab praegu katlamaja nii kutsekooli hooneid kui ka põhikooli ja elumaju. Kui kutsekool ära kaob, tõuseb kohe keskkütte hind. ROL-i arendusjuht Tavo Kikas lisas veel ühe nüansi. Nimelt on Rapla maakonnast esitatud maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmesse (PEEK) projekt, kus Vana-Vigala TTK on üks partnereid. Projekti tähtaeg on 2026. aastal. „Eriti HEV-laste osa on seal sees. Praegune surve seab ohtu ka selle projekti,” ütles Kikas.
Omaette teema on raiskamine, mida selline otsus kaasa toob. Riik on viimase 15 aasta jooksul investeerinud Vana-Vigala TTK õppekompleksi kaasajastamisse 10,7 miljonit eurot. Riigi Kinnisvara AS on pakkunud peahooned ja õpilaskodu Märjamaa vallale hooldekoduks. Juhul, kui vald neid ei soovi, on öeldud, et tehakse kaks enampakkumist ja kui maha müüa ei õnnestu, lähevad kalli raha eest korda tehtud hooned lammutamisele. Seda vaatamata sellele, et õpilaskodu on ka evakueerimiskohana arvel.
HTM-i asekantsler möönis siiski, et nad teavad, milline mõju on kooli sulgemisel kogukonna tööhõivele Vana-Vigalas ja nad otsivad lahendusi, kuidas reformiga edasi minna.
Mis on väljapääs?
Vana-Vigala TTK direktor Enn Roosi rääkis koosolekul, et kooli tulevik on nende nägemuses seotud sotsiaalvaldkonnaga. Tema sõnul annaks koolile tööd lisaks HEV-õpilastele ka NEET-õpilaste õpetamine, sest koolil on varasemast nii teadmised kui ka kogemused nendega tegelemiseks. Varem on selles osas olnud läbirääkimised kahe ministeeriumiga, kuid praeguseks on need soikunud.
Valla haridusnõunik Helen Raid leidis, et Vigalas võiks olla HEV-täiskasvanute õppekeskus, kus pakutakse teise ja kolmanda taseme kutseõpet noortele ja täiskasvanutele.
TTK juures tegutseb praegu tööhõivekeskus HEV-lõpetajatele. Selle juhataja Ülle Kiviste rääkis sellest, kuidas kool HEV-inimesi pärast kooli lõpetamist fookuses hoiab. „Viimases praktikakohas saab sättida töökoha HEV-inimese jaoks sobivaks. HEV-õppe kohandamine võtab aega, aga nad on võimelised õpitut rakendama.”
Arvestades tõsiasja, et erivajadustega noorte arv mitte ei vähene, vaid kasvab, tuleb üha enam tegeleda nende haridusega. „Omavalitsused saaks sellega hakkama, kui rahastus kaasa tuleks,” sõnas Heiki Hepner.
Kokkuvõttes lepiti kokku, et Märjamaa vald paneb valla arengukavasse kirja arenguprognoosid koos Vana-Vigala TTK-ga ja ilma kutsekoolita ning kool analüüsib eelarvet selle pilguga, millest võib olla miinus tekkinud, kas HEV-õpilastest või millestki muust.
Samuti otsustati novembri teises pooles kutsuda Vana-Vigalasse kohtumisele haridusminister, sotsiaalminister ning regionaal- ja põllumajandusminister. Vana-Vigala TTK koostab selleks kohtumiseks oma nägemuse õppe ja tööhõive jätkumisest koos eelarvega ning Märjamaa vald probleemikirjelduse.
Teemat arutati oktoobrikuus ka omavalitsuste liidu täiskogus ning seal otsustati, et lisaks ministrite kutsumisele tuleb teemat arutada ka linnade ja valdade liidus, kus kutsehariduse reform pole siiani päevakorras olnud, ning suhelda tuleb ka Reformierakonna poliitikutega.
