Vana-Vigala kooli sulgemise negatiivsed mõjud on palju suuremad

Ermo Helliste,
Vigala TTK autoeriala õpilane, Noor Isamaa liige

Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli (TTK) sulgemine annab valusa hoobi regionaalarengule, aga tekitab probleeme ka Raplamaa erivajadustega õpilaste õppe korraldamisele.

Vana-Vigala TTK õpilaskonna moodustavad Märjamaa vallast ja teistest omavalitsustest õppima tulnud õpilased. Laias laastus saab kooli õpilaskonna jagada kolmeks: noored, kes on tulnud ametit õppima kas pärast põhi- või keskhariduse omandamist, erivajadustega noored, kellele on loodud spetsiaalsed õpivõimalused vastavalt nende võimetele, ja täiskasvanud, kes väga erinevatel põhjustel on uut ametit või täiendkoolitust saamas.
Peatun esmajärjekorras erivajadustega noortel. 9. oktoobri Raplamaa Sõnumites kirjutas Liina Lanno AS-i Hoolekandeteenused juhatuse esimehena õigesti, et kooli kaotamine on väga valus löök nendele noortele, kellel on niigi keeruline elus toime tulla. Ja seda enam on selline tegevus arusaamatu, sest tegemist on väga hea ja professionaalse kooliga. Koolil on olemas vastavalt välja koolitatud töötajad, suurepärane kogemus ja väga hea keskkond.
Vana-Vigala TTK on kaasava hariduse hea näide, kus ühes koolis õpivad nii tavavõimetega kui ka erivajadustega noored. Vana-Vigala on hea näide õpilastevahelisest sallivusest ja tolerantsusest, toimimisest ja loomisest. Linnas erivajadustega õpilaste puhul sellist turvatunnet ei teki ja halvimal juhul jääb nende õpilaste koolitee katki.
Kooli likvideerimine jätab augu Rapla maakonna haridusvõrku ja pole sugugi kindel, et nende noorte suunamine Haapsalusse ja Pärnusse ka nende samade noorte poolt omaks võetakse, nii nagu haridus- ja teadusministeerium seda soovib. Püstitame endale takistusi, mida siis hiljem kangelaslikult ületama hakkame.
Vaatame nüüd regionaalaspekti. Mida tähendab üks suur tööandja ühele külale? Ta tähendab väga palju, eriti kui ta on teiste teenustega lõimitud. Vana-Vigala TTK ja Vana-Vigala põhikool on omavahel tihedalt lõimunud. Kasutatakse ühist õpilaskodu, mitmed õpetajad õpetavad mõlemas koolis, nii mõnegi põhikooli õpilase tee jätkub TTK-s. Kas haridus- ja teadusministeeriumil on olemas plaan, kui otsustatakse Vana-Vigala TTK sulgeda, kuidas majutatakse ja kus saavad jätkata õpiteed need õpilased, kes Vana-Vigalas õpivad? Kas Haapsalus ja Pärnus on need võimalused ootel või tuleb neid alles hakata looma?
Vana-Vigala TTK likvideerimine paneb veerema kivi, mis annab tervele külale kabjahoobi ja võib ennustada, et toob pigem varem kui hiljem kaasa põhikooli likvideerimise. Kas nii tagatakse kodulähedane haridus, mida haridusminister justkui sõnades oluliseks peab?
TTK sulgemisega jäävad õppehooned tühjaks. Kui neile kasutust ei leita, siis saame taas peatselt imestada, kuidas küll need mahajäetud hooned meil tekivad. Ei maksa ära unustada, et ka lammutamine on päris kallis tegevus. Kas keegi on kokku arvestanud, mida selline näiline kokkuhoid päeva lõpuks maksma läheb ja kas kokkuhoiust ei saa ühel hetkel palju-palju suurem kulu, kui kõik ühiskonnale tehtud kulud saadud tulust maha lahutada?

Kooli sulgemine mõjutab kokkuvõttes tervet piirkonda. Vana-Vigala TTK püsimajäämine on oluline lüli elujõulise Vana-Vigala küla säilimisel. Märjamaa valla ja Rapla maakonna elanike arv väheneb niigi aasta-aastalt. Miks peab riik seda kiirendama? Kelle huvides on meie külaelu ja hästi toimivat haridusvõrku hävitada? Kes katab töökohtade kadumisel valla eelarvesse laekumata jäävad kümned tuhanded eurod?
Jätame selle läbimõtlemata plaani katki ja mõtleme kõik koos, mida saaks teha, et hea ja rahaliselt jõukohane haridus jõuaks iga inimeseni, külad ja vallad oleksid tugevad ja toimetulevad ka tegelikult, mitte ainult sõnades.