Hageri muuseum sai sรผgisel enda kรคsutusse terve ajaloolise hoone. See ja vรตimalus kasutada ka teise korruse ruume annab muuseumile uue hingamise, vรตimaldab laiendada vรคljapanekuid ja pakkuda kรผlastajatele veelgi paremat elamust.
Hageri muuseumi juhataja Kadri Rรผtmann รผtles, et nรผรผd on Kohila vald tรคieรตiguslik muuseumihoone omanik. Kaks aastat tagasi kuulus osa majast seal elanud vanemale naisele, kellele vald andis asenduspinna Kohilasse, sest tema korteris olid elamistingimused vรคga askeetlikud. Rรผtmann rรตhutas, et maja on vรคga vana ja halvas seisus ning tal on vรคga hea meel selle รผle, et juba jรคrgmisel aastal algab muuseumihoone renoveerimise esimene etapp, mille kรคigus maja soojustatakse ja vรคlisilme saab vรคrskenduse.
Seda remonti on vรคga kaua oodatud ja ehk pole kaugel ka see aeg, kui renoveeritud saavad ka muuseumi siseruumid.
Juurde saadud ruumid annavad juba praegu muuseumile lisaks palju uusi vรตimalusi, sest varem ei mahtunud sรผgisel-talvel muuseumisse vรคga palju rahvast korraga, kuid eelmise aasta detsembris sai Hageri kooli teine klass pidada siin oma jรตulupeo ja sellest sai osa 34 inimest.
โKรตige suurem puudus on korralikust arhiiviruumist, sest hetkel on arhiiv surutud รผhte ruumi ja paljud museaalid (tรถรถriistad) asuvad รตue peal muuseumile kuuluvas kuuris, kuid museaalid vajavad stabiilseid hoiutingimusi รผhtlase temperatuuriga,โ rรครคkis Kadri Rรผtmann.
Lisaks pรผsiekspositsioonile saab Hageri muuseumis vaadata ka vahetatavaid nรคitusi, aastas on neid neli-viis. Hetkel on veel รผleval nรคitus kunagisest Hageri fotograafist ja koolitarvete poe omanikust Jaan Kaelist, kuid Kadri rรครคkis, et umbes nรคdala pรคrast saavad kรตik nรตukogude aja nostalgitsejad ja mรคnguasjade huvilised tulla vaatama nรคitust nn samblamรคnguasjadest – nii kutsuti kunagise tehase Tegur ja hiljem Polรผmeeri karvaseid mรคnguasju oma karvastatud pealispinna tรตttu.
Tootma hakati neid juba aastast 1960 ja vรคljapanekus saab olema sellest toodangust รผks vรคike osa. Kes aga soovib tervet kogu nรคha, peab sammud seadma Tartu mรคnguasjamuuseumisse.
Kadri sรตnul igatseb ta tegelikult enda kรตrvale teist inimest, kes aitaks tal muuseumis toimetada, sest mitmed tรถรถd jรครคvad paratamatult tegemata, kuna รผksi kรตike ei jรตua ja vahel oleks lihtsalt hea kellegagi koos mรตelda ja arutada.
Teisel korrusel on vรคljas รผle 60 kirjutusmasina, mis pรคrinevad Eesti Jalgrattamuuseumi kogust ja Valdo Prausti erakogust. See on nii-รถelda ajutine nรคitus, mida Hageri muuseum on saanud eksponeerida juba peaaegu kolm aastat. Vรคljas on mitmeid haruldusi nagu1896. aasta Williams – Venemaa keisririigi poolt tellitud pรคris esimesest seeriast, 1908. aasta Ideal Polyglot, kus on peal nii ladina kui ka slaavi tรคhed, Marie Underile kuulunud kirjutusmasin aastast 1910.
Hageri muuseumi endisel juhatajal Virve รunapuul oli plaanis rajada muuseumi hoovi ka ravimtaimede peenar, mis kuulus kaua aega kunagise Hageri apteegi juurde. Kadri rรครคkis, et ta on selle projektiga algust teinud ja ravimtaimi kasutab ta muuseumi tรถรถtubades ja ka niisama kuuma joogi sees.
