-4.5 C
Rapla
Pühapäev, 16 veebr. 2025
GaleriiGALERII | Hageri muuseum on remondiootel

GALERII | Hageri muuseum on remondiootel

„Kõige suurem puudus on korralikust arhiiviruumist, sest hetkel on arhiiv surutud ühte ruumi ja paljud museaalid (tööriistad) asuvad õue peal muuseumile kuuluvas kuuris, kuid museaalid vajavad stabiilseid hoiutingimusi ühtlase temperatuuriga”

Hageri muuseum sai sügisel enda käsutusse terve ajaloolise hoone. See ja võimalus kasutada ka teise korruse ruume annab muuseumile uue hingamise, võimaldab laiendada väljapanekuid ja pakkuda külastajatele veelgi paremat elamust.

Hageri muuseumi juhataja Kadri Rütmann ütles, et nüüd on Kohila vald täieõiguslik muuseumihoone omanik. Kaks aastat tagasi kuulus osa majast seal elanud vanemale naisele, kellele vald andis asenduspinna Kohilasse, sest tema korteris olid elamistingimused väga askeetlikud. Rütmann rõhutas, et maja on väga vana ja halvas seisus ning tal on väga hea meel selle üle, et juba järgmisel aastal algab muuseumihoone renoveerimise esimene etapp, mille käigus maja soojustatakse ja välisilme saab värskenduse.
Seda remonti on väga kaua oodatud ja ehk pole kaugel ka see aeg, kui renoveeritud saavad ka muuseumi siseruumid.
Juurde saadud ruumid annavad juba praegu muuseumile lisaks palju uusi võimalusi, sest varem ei mahtunud sügisel-talvel muuseumisse väga palju rahvast korraga, kuid eelmise aasta detsembris sai Hageri kooli teine klass pidada siin oma jõulupeo ja sellest sai osa 34 inimest.
„Kõige suurem puudus on korralikust arhiiviruumist, sest hetkel on arhiiv surutud ühte ruumi ja paljud museaalid (tööriistad) asuvad õue peal muuseumile kuuluvas kuuris, kuid museaalid vajavad stabiilseid hoiutingimusi ühtlase temperatuuriga,” rääkis Kadri Rütmann.
Lisaks püsiekspositsioonile saab Hageri muuseumis vaadata ka vahetatavaid näitusi, aastas on neid neli-viis. Hetkel on veel üleval näitus kunagisest Hageri fotograafist ja koolitarvete poe omanikust Jaan Kaelist, kuid Kadri rääkis, et umbes nädala pärast saavad kõik nõukogude aja nostalgitsejad ja mänguasjade huvilised tulla vaatama näitust nn samblamänguasjadest – nii kutsuti kunagise tehase Tegur ja hiljem Polümeeri karvaseid mänguasju oma karvastatud pealispinna tõttu.
Tootma hakati neid juba aastast 1960 ja väljapanekus saab olema sellest toodangust üks väike osa. Kes aga soovib tervet kogu näha, peab sammud seadma Tartu mänguasjamuuseumisse.
Kadri sõnul igatseb ta tegelikult enda kõrvale teist inimest, kes aitaks tal muuseumis toimetada, sest mitmed tööd jäävad paratamatult tegemata, kuna üksi kõike ei jõua ja vahel oleks lihtsalt hea kellegagi koos mõelda ja arutada.
Teisel korrusel on väljas üle 60 kirjutusmasina, mis pärinevad Eesti Jalgrattamuuseumi kogust ja Valdo Prausti erakogust. See on nii-öelda ajutine näitus, mida Hageri muuseum on saanud eksponeerida juba peaaegu kolm aastat. Väljas on mitmeid haruldusi nagu1896. aasta Williams – Venemaa keisririigi poolt tellitud päris esimesest seeriast, 1908. aasta Ideal Polyglot, kus on peal nii ladina kui ka slaavi tähed, Marie Underile kuulunud kirjutusmasin aastast 1910.
Hageri muuseumi endisel juhatajal Virve Õunapuul oli plaanis rajada muuseumi hoovi ka ravimtaimede peenar, mis kuulus kaua aega kunagise Hageri apteegi juurde. Kadri rääkis, et ta on selle projektiga algust teinud ja ravimtaimi kasutab ta muuseumi töötubades ja ka niisama kuuma joogi sees.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare