Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool jätkab alates järgmisest õppeaastast Kehtna kutsehariduskeskuse õppekohana. Vastava otsuse avalikustas haridus- ja teadusministeerium reedel, 31. jaanuaril. Õppetöö korraldatakse ümber nii, et alates järgmisest õppeaastast jätkub Vana-Vigalas autovaldkonna ja sepa eriala õpetamine.
Vana-Vigala TTK direktor Enn Roosi ütles, et kui siiamaani oli kooli tulevik määramatu, sai vähemalt nüüd alguse liikumine ühe kindla lahenduse suunas. “Vahepeal oli seis täielikult määramatu. Vähemalt on nüüd paigas mingisugune selgus. Omaette küsimus on see, kas see on parim lahendus või mitte. Parim oleks olnud see, kui oleksime saanud iseseisvalt edasi minna. Aga kui nüüd on lahendus selline, siis tuleb ka sellest parim võtta,” rääkis Roosi.
Kuigi ministeeriumi plaan näeb ette õpetada edaspidi Vana-Vigalas autovaldkonna ja sepa erialasid, avaldas Roosi lootust, et neid võib juurde tulla. “Ilusate arengute korral võib neid erialasid veel lisanduda,” sõnas ta. Seda hakatakse arutama edasistel koosolekutel.
Lähikuudel toimuvad kohtumised nii Vana-Vigala kutsekooli kui ka Kehtna kutsehariduskeskusega edasise tegevuse kokkuleppimiseks. Roosi ütles, et on seda teemat põgusalt arutanud ka Kehtna kutsekooli direktori Karmen Selteriga.
Ministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige ütles pressiteate vahendusel, et selline lahendus säilitab kutseõppe võimalused piirkonna noortele erialadel, millele on tugev tööandjate toetus. “Vana-Vigala õppekoht Kehtna kutsehariduskeskuse osana võimaldab ressursse paremini kasutada ning samal ajal pakkuda noortele tugevat erialast ettevalmistust,” lausus ta.
Õppe pakkumine piirkonnas säilib ja koolil on võimalus välja töötada uus majanduse kasvuvaldkonna nelja-aastane kutsekeskhariduse õppekava. Samuti saavad Vana-Vigala põhikooli õpilased jätkuvalt kasutada kutsekooli õpilaskodu ja toitlustusvõimalusi.
Kui haridus- ja teadusminister Kristina Kallas 14. jaanuaril Vana-Vigala TTK-d külastas, rõhutas ta, et muudatusi on vaja ning senise mudeliga edasi minna ei saa. “Kutseõppe erialad, mida kool pakub, kuuluvad OSKA analüüside kohaselt kahanevatesse valdkondadesse ning nende pakkumine on dubleeritud erinevate regioonide kutsekoolide poolt. Lisaks on viimased kolm aastat olnud kriitiline kooli toimetulek eraldatud eelarvega,” teatas ministeerium.
Loomulikult puudutavad eesootavad muudatused otseselt ka Kehtna kutsehariduskeskust. “Kuidas nüüd protsess kummagi kooli suhtes edasi läheb, selgub loodetavasti lähiajal, sest järgmise aasta õppekohad on vaja varsti välja kuulutada ja õppekorralduse muudatused peavad jõustuma 1. märtsiks, et õppetöö saaks 1. septembril alata,” rääkis Karmen Selter.
Kuna ministeerium tegi otsuse teatavaks 31. jaanuaril ning sellele eelnevalt ei olnud kahe kooli ühendamise osas kindlust, ütles Selter, et ennetavalt nad ettevalmistusi ei teinud.
“Kuivõrd tänaseni (reede, 31. jaanuar – toim) ei olnud selget seisukohta, et just Kehtna KHK ja Vana-Vigala TTK kokku pannakse, siis paljalt spekulatsioonidele tuginedes meie Kehtnas mingeid plaane teinud ei ole. Eks nüüd ootame pidajapoolseid suuniseid, millised konkreetsed õppekavad ja millises mahus õppetööd jätkavad, millistel alustel jätkub töö Vigalas ja mis on pidaja ootused Vigala kooli osas kaugemas tulevikus,” rääkis direktor. Ta lisas, et sealt edasi saab hakata koostama juba täpsemat tegevuskava.
“Olen täna (31. jaanuar – toim) suhelnud ka Vana-Vigala kooli direktori Enn Roosiga ning samu küsimusi arutanud. Ühtegi konkreetset kava veel ei ole, sest uudis on alles liiga värske. Minul isiklikult on hea meel, et üks terav teema on lahenduseni jõudnud. Loodetavasti on siit hea pinnas ka edasi liikuda juba suurema unistuse ehk Raplamaa rakendusliku kolledži suunas. Kõik tingimused selleks on olemas ja usun, et seniste eraldi seisnud Raplamaa koolide (Kehtna KHK, Rapla täiskasvanute gümnaasium ja Vana-Vigala TTK) ühe koolina tegutsemine loob maakonnas tugeva põhikoolijärgset õpet pakkuva haridusasutuse nii noortele kui ka täiskasvanutele,” rääkis Selter.
Kooli ümberkorraldamise käigus vabanevad ja mittevajalikud õppehooned lähevad enampakkumisele, andes eraettevõtetele võimaluse piirkonda investeerida ja luua uusi töökohti, märkis ministeerium ning lisas, et koostööd tehakse Raplamaa omavalitsuste, kooli juhtkonna ja teiste osalistega, et tagada sujuv üleminek uuele õppekorraldusele.
