Luisa Rรตivas,
Riigikogu vรคliskomisjoni liige, Reformierakond
Donald Trumpi juhitud Ameerika รhendriikide kannapรถรถre Atlandi-รผlese julgeoleku tagajast erapooletuks rahuvahendajaks on Euroopale ลกokk, aga ei tohiks olla รผllatus. President Trump teeb asju, mida on varem korduvalt lubanud ning mida suur osa analรผรผtikutest on kas institutsioonide tugevuse lootuses vรตi soovmรตtlemises ignoreerinud.
Viimaste nรคdalate avaldused, juba antud toetuse tagasi vรตtmise otsused ja fiaskoks kujunenud ovaalkabineti kohtumine president Zelenskรตiga ei jรคta ruumi kรตhklusteks โ Ameerika รhendriikide roll Euroopa julgeolekus on muutunud. Ka juba aastaid kรตiki NATO kokkuleppeid tรคitvate Balti riikide โprobleemseks piirkonnaksโ nimetamine ei sisalda just kindlust.
Loomulikult on jรคtkuvalt arvestatav tรตenรคosus, et USA avalik arvamus ja laiem poliitiline maastik tasakaalustab NATO olulisima liitlase positsiooni, aga sama kindlad kui mรตne kuu eest me paraku enam olla ei saa.
On palju, milles ei saa president Trumpiga nรตustuda. Iseenda vรตi oma riigi ainuoluliseks kuulutamine on 2025. aasta globaalses maailmas igal juhul tupiktee, isegi kui see riik kuulub maailma vรตimsaimate sekka. Nii nagu lรถรถvad kaitsetollid valusalt ka Ameerika majanduse ja tarbija rahakoti pihta, ollakse ka julgeoleku tagamisel koos mรคrksa tugevamad. Paradoksaalselt on seni ainus NATO artikkel 5 kasutamine olnud USA toetuseks 9/11 terrorirรผnnakute jรคrel ning nii Ukraina, Eesti kui ka paljud teised Euroopa riigid on USA juhitud missioonidesse tugevalt panustanud.
Nรตustuda ei saa ka sellega, et vaba maailma juhtriigile on kohane olla erapooletu vahemees agressorist sรตjakurjategija ja oma maad ja rahvast kaitsva presidendi vahel. Verise agressiooni mistahes viisil legitimeerimine on ohtlik ja moraalselt vale. Kui sรตjalise ja rahalise abi piiramist Ukrainale vรตib veel kuidagi arusaadavalt kulukokkuhoiuga pรตhjendada, siis seni jagatud luureinfole ligipรครคsu keelamist Ukrainale ei ole vรตimalik ratsionaalselt selgitada.
Kui รผldse lรคhiajalugu midagi on รตpetanud, siis seda, et Venemaa diktaatoreid ei saa usaldada. Zelenskรตi rรตhutas ovaalkabinetis, et Putin on murdnud vaherahu lepinguid 25 (!) korda, sh ignoreerinud omaenda allkirja. Ka lรครคnes palju kiidetud Jalta kokkulepe ei toonud mingit kestvat ja รตiglast rahu. Stalin mรตrvas ja kรผรผditas pรคrast leppe sรตlmimist miljoneid inimesi, sh eestlasi ja ukrainlasi.
On eksistentsiaalselt oluline, et sellised โ รผle vรคikeriikide peade sรตlmitud – lepped ei saaks enam kunagi sรผndida. Liberaalse demokraatia vรครคrtustel pรตhinev maailmakord on kindlasti ka Ameerika รhendriikide ja kogu Euroopa huvides.
Aitab รคratuskelladest, tegutseme!
Mรตistagi tuleb Eesti ja kogu Euroopa poliitikutel ja diplomaatidel pingutada, et รhendriikide administratsioonile Euroopa vaadet selgitada, aga selle kรตrval on veelgi olulisem olla valmis ka ise hakkama saama. Eesti on juba alates 2014. aasta kevadest (kui sรตda Ukrainas algas) veennud Venemaa ohtu reaalse ja akuutsena vรตtma, alates aastast 2022 on meid toonaste hoiatuste eest lรตpuks ka tรคnatud ja tunnustatud. Meie hoiatused on asjakohased ka praegu, olgu selleks รผleskutse kiiresti ja otsustavalt suurendada toetust Ukrainale vรตi Euroopa oma kaitsekulutusi. Soovmรตtlemised ja rahustamised vรตiksid jรครคda minevikku, olukord on pรคriselt tรตsine ja aeg on tegutseda. Eesti sรตnadele lisavad kaalu nii meie varasemate sรตnumite รตigeks osutumine kui ka reaalsed teod. Kui kรตik Euroopa riigid toetaks Ukrainat sama palju kui Eesti, me mitte ainult ei suudaks USA raha asendada, vaid kahekordistada.
Loomulikult ei ole ka Eesti 0,25% SKPst mingi รผlempiir, suudame kindlasti veelgi enam.
Venemaast 12 korda suurema majandusega Euroopa on varem korduvalt tรตestanud, et kriisi รครคrel suudame end kiirelt ja otsustavalt kokku vรตtta. Kรผmmekond aastat tagasi toetas Euroopa Liit Kreekat tรคnases vรครคrtuses ca 3 korda suurema summaga, kui on seni 3 aasta jooksul andnud Ukrainale (135 miljardit vs 400 miljardit). Olen kindel, et Kreeka sรตbrad ei pahanda, kui รผtlen, et praegu on kaalul mรคrksa enam ning ka panus lahenduseks peab olema mรคrgatavalt suurem.
Ka meil Eestis on pรตhjust mรตelda sellele, mida veel saaksime teha, et oma julgeolekut tagada. Peame suutma oma hรครคle teha kuuldavaks rahvusvaheliselt, et vรคlistada mรตttedki mรตjusfรครคride poliitika tagasitulekust vรตi Venemaa ees kรคevรคristamisest, ja peame suutma astuda veelgi pikemaid reaalseid samme Ukraina ja iseenda julgeoleku tugevdamiseks.
