Katri Reinsalu / foto: Siim Solman
- aasta 1. jaanuarist lõppeb reisijatevedu Lelle-Pärnu raudteel selle kehva tehnilise seisukorra tõttu. Eelmisel nädalal kohtusid Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL) ning Pärnumaa Ühistranspordikeskuse esindajad arutamaks rongiliikluse asendamist bussidega.
„Saime tänaselt kohtumiselt kindluse, et pärast reisijateveo lõppemist Lelle-Pärnu raudteel alates 1. jaanuarist 2019 lahendatakse elanikkonna transpordivajadus bussitranspordiga,“ vahendab Pärnumaa Omavalitsuste Liidu koduleht POL-i juhatuse esimehe Lauri Luuri sõnu. Lähiajal plaanitakse kaasata ka kohalikud omavalitsused, sealhulgas Kehtna vald, transpordivajaduste kaardistamiseks.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Silvi Ojamuru ütles, et teema tuleb homsel juhatuse koosolekul arutusele. Ta lisas, et kindlasti ei saa valitsuse otsusega rahul olla. Samuti on tema jaoks ebaloogiline meediast läbi käinud väide, et Rail Baltic hakkab asendama kaduvat rongiliiklust. Lelle, Eidapere ja Koogiste inimeste jaoks see kindlasti nii ei ole. Ka bussidega asendamise osas on Ojamuru kahtlev, sest siiani ei ole veel mitte midagi täpsemat avalikustatud. „Me ei ole absoluutselt ükskõiksed,“ ütles ta kokkuvõtvalt.
Kindlustunde kadumine
Kehtna vallavanem Indrek Kullam ütles, et vallal ei ole täpset statistikat, kui palju inimesi Lelle-Pärnu suunal rongiga liigub. Enamik liigub ilmselt siiski Tallinna poole, kuid suvisel ajal on ka Pärnu-suunaline transport oluline. Kullam tõdes, et täna on rongide väljumisajad sellised, et tööinimesel neist suurt kasu ei ole. Pigem võimaldavad need Pärnus mingeid teenuseid tarbimas käia ja siis koju tagasi sõita. Täpseks ajaks kohale jõudmine on väheste valikuvõimaluste tõttu keerulisem.
Praegu väljub Lellest esimene rong alles kell 9 hommikul ja jõuab Pärnusse paar minutit pärast kümmet. Traditsioonilistel kellaaegadel tööl käivale inimesele ei ole seega rong just parim transpordivõimalus. Päevas liigub marsruudil mõlemas suunas kolm rongi.
Kullami sõnul on rongiliikluse Lelle-Pärnu suunal kadumine valla jaoks probleem. Isegi kui see puudutab otseselt väheseid inimesi, on suurem probleem kindlustunde kadumine. Kui ka rongi pidevalt ei kasutata, vähendab see kohalike elanike kindlustunnet, kui vajaduse tekkimisel ei ole võimalik Pärnu või Tallinna suunas liikuda. Eidapere inimesed tuleb näiteks bussiga Lelle raudteejaama transportida, et nad sealt Tallinna rongile saaksid. Kullami sõnul ongi valitsuse otsus kõige suurem löök just Eidapere piirkonna kindlustundele.
Kullam lisas, et veel ei ole Pärnumaa Omavalitsuste Liit ega Pärnumaa Ühistranspordikeskus Kehtna vallaga selles küsimuses nõu pidanud. Vallavanem mõistab, et Pärnu soovib raudtee asemel lennujaama investeerida ning ilmselt on see Pärnu linna jaoks ka tulusam ettevõtmine. Pigem küsib ta lootusrikkalt, kas valitsuse otsus on ikka kindel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole selles osas vallaga suhelnud ja kogu info, mis vallavalitsusel on, pärineb ajakirjandusest.
„Nii on paljude asjadega. Pannakse fakti ette. Kuidas see elu peaks edaspidi välja nägema, ei huvita kedagi,“ ütles Kullam. Vallavanem mõtiskleb, et ehk aitaks raudteed elus hoida, kui sellel liinil ka kaupa veetaks. Lõpp-peatus asub Pärnus aga võrdlemisi ebamugavas paigas, mis selle idee välistab.
Rail Baltic pole väljapääs
Praeguse rongiliikluse alternatiivina on räägitatud 2025. aastal valmivast Rail Balticust. Kullam ei ole selle suhtes just kuigi optimistlik. „Laskmata karu jagamine,“ ütles ta, sest tänase seisuga pole teada, kas kohalikud peatused sellele trassile üldse tulevad. Järvakanti on taotletud peatust, nentis Kullam, kuid ka Järvakandi ja Eidapere vahe on 8 km ja see eeldaks taas inimeste bussiga ettevedu. Rail Balticuga praeguse rongiliikluse kaotamise põhjendamine pole Kehtna vallavanema arvates aktsepteeritav.
Praegu Raplast ega Kehtnast bussid Pärnu suunas ei liigu. Eidapere inimesel on võimalik bussiga Vändrasse sõita ja sealt ümberistumisega edasi Pärnusse. Ilmselgelt on see rongiliiklusest ebamugavam. Samas ei ole veel räägitud, milline võiks lubatud tulevane bussiliiklus välja näha ja see teeb inimesed nõutuks.
POL-i poolt alternatiivina välja pakutud bussid toovad Kullami sõnul endaga kaasa ka murekohti. Näiteks võrreldes rongiga on jalgratast bussi peale märksa keerulisem kui mitte võimatu paigutada. „See on rongi väga suur eelis,“ ütles vallavanem. Samuti tuleb arvestada, et bussid kipuvad vahemaad aeglasemalt läbima, sest peatutakse rohkem, et enam inimesi peale võtta.
Samas on bussid paindlikumad ning see annaks võimaluse üle vaadata väljumisajad ja need inimeste vajaduste järgi sobivamaks muuta.
Lisaküsimustele planeeritava bussiliikluse kohta ei jõudnud Pärnumaa Omavalitsuste Liit enne lehe trükki minekut vastata. Avaldame vastused esimesel võimalusel.
