Siim Jõgis / foto: Arvo Kuldkepp
Alates 1998. aastast on Rapla kihelkonnapäevade ajal välja antud autasu, mis on skulptor Tauno Kangro loodud 40 sentimeetri kõrgune Rapla kihelkonna nime- ja kaitsepühaku Maarja-Magdaleena pronkskuju. Tänavu pälvis selle Rapla maavanem Tõnis Blank.
EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk ütles, et Tõnis Blank on oma tegevusega kahel ametiperioodil näidanud üles tõsist huvi kiriku ja riigi, kiriku ja omavalitsuste ning laiemalt kiriku ja ühiskonna vahelise koostöö edendamise vastu meie maakonnas. “Pean ennekõike silmas aktiivset osalust iga-aastase Rapla maavalitsuse, maakonna omavalitsuste ja koguduste vahelise nõupäeva läbiviimisel ning Rapla kirikumuusika festivali korraldamisel.
Mistahes suurematel kiriku ja koguduste üritustel on maavanem võimalusel alati kohal olnud ja oma asjalike sõnavõttudega pälvinud rahva suure lugupidamise. Tänu Tõnis Blangi isiklikule initsiatiivile otsustas Eesti Kirikute Nõukogu eelmise aasta jõuluõhtu jumalateenistuse teleülekande korraldada just Rapla kirikust, vaatamata sellele, et varem on see juba kahel korral (1996 ja 2007) siit toimunud,” põhjendas Kukk langetatud otsust.
Ettepanekuid auhinna osas saavad teha nii kogudus kui ka kihelkonna territooriumile jäävad omavalitsused. Koguduse ettepanek oli anda tänavune kihelkonna auhind Rapla viimasele maavanemale Tõnis Blangile, mille Rapla ja Kehtna vald kiitsid heaks ning oma ettepanekuid ei esitanud. Raikküla ja Järvakandi vald üleskutsele ei reageerinud.
Tõnis Blank ütles, et ta oli seda auhinda vastu võttes veidi ehmatanud ja kohmetu. “Ameti tõttu olen harjunud teistele tunnustust jagama. Ja nüüd äkki – olla ise tunnustatute seas, olla selles auväärses reas seniste Maarja-Magdaleena kuju saajatega, keda kõiki ma tunnen, kelle kõikidega olen suhelnud või kokku puutunud… Võtab kohmetuks,” ütles Blank. Ta lisas, et on kogu aeg teinud oma igapäevast tööd ja osalenud erinevates projektides, mida on vajalikuks pidanud, ning panustanud seeläbi ühiskonna arengusse.
“Kuid pean olema tänulik ka kõigile oma kaasteelistele, ilma kelle abi ja toeta poleks need seemned ehk sellist vilja kandnud. Meie kandi mees Uku Masing on kirjutanud, et elada tuleb elusamat elu. Seda ma olengi püüdnud kogu aeg teha,” sõnas maavanem.
Mihkel Kukk rääkis, et selle aasta Rapla kihelkonnapäevade tähistamine on pisut teistsugune kui viimastel aastatel. Koguduse soov on olnud sarnaselt Juuru kihelkonnapäevadega siduda see lisaks kirikule ja kalmistule ka ühe valla- ja/või külapäevaga, mis on seni päris hästi õnnestunud.
“Kuna sellel aastal läks teatepulk üle Järvakandi vallale, ei soovinud nad oma traditsioonilisi vallapäevi juulisse tuua, mistõttu 11.-13. augustini toimuvad Järvakandi valla päevad on ka osa Rapla kihelkonnapäevadest. Loodame, et edaspidi saame kihelkonnapäevad tuua taas samale nädalavahetusele, mis jääb kõige lähemale Maarja-Magdaleena päevale ehk 22. juulile,” sõnas Kukk.
See, kuidas edaspidi koguduste ja omavalitsuste koostöö kulgema hakkab, sõltub suurel määral haldusterritoriaalse reformiga kujunevast uuest olukorrast ja ennekõike valdade huvist. Kihelkonnad jäävad oma senisel kujul alles ja ka kogudused oma senistes piirides tegutsema. Kukk rääkis, et seal, kus on tegemist ajalooliste riigikirikutega nagu Soomes ja Skandinaavias, mõjutab omavalitsuste reform koguduste elu ja tegevust palju rohkem kui Eestis.
Oluline on tema sõnul mainida ka seda, et selle aasta kihelkonnapäeva jumalateenistuse järel 23. juulil sõlmisid (õieti uuendasid) Rapla vald ja kogudus juba 2004. aastal esmakordselt allkirjastatud koostööleppe. “See annab igatahes lootust seni asjaliku ja meeldiva koostöö jätkumiseks,” ütles Kukk.
