Siim Jõgis / fotod: Siim Solman.
Holmgang on iidne Skandinaavia kahevõitlus. Tänapäeval ei võidelda küll enam maa, varanduse või armastuse pärast, aga au ja soov võita on endiselt mängus. Holmgangi võis käia kaemas laupäeval, 5. augustil ning pühapäeval, 6. augustil Loone linnuses. Elavajaloofestivali korraldasid ajalooklubid Karu Eeslinn ja Lokirebased.
Inimeste huvi ajaloo vastu on jätkuvalt tõusuteel. Sellest kõnelevad nii ajalooraamatute populaarsus kui ka osalejate hulk vastavatel üritustel. Populaarsusele aitavad kindlasti kaasa ka filmid ja sarjad, mis mingit kindlat ajastut ette manavad. Üks populaarsemaid on “Viikingid”, mis kujutab legendaarse sõjamehe Ragnar Lothbroki ja tema poegade võitlusi. Kes on selle sarja episoode näinud, võis end laupäeval ja pühapäeval tunda Loone linnuses üsna tuttaval pinnasel.
Kuigi Holmgang ehk kahevõitlus oli selle festivali tõmbenumber, aitas ajastutruud pilti luua ka kõik muu, mis selle ümber oli. Näiteks said huvilised proovida vibulaskmist, ühes telgis tegutses sepp ja loomulikult oli ajastutruu ka rõivastus ja relvastus. Nii Karu Eeslinn kui ka Lokirebased kujutavad oma tegevusega varakeskaega ehk perioodi 9.-12. sajandini. Oma roll oli täita ka naistel, kes tegelesid käsitööga.
Võitlus oli intensiivne ja kilbid kunstipäraselt kaunistatud. Kuigi mõõgad ei olnud teravad ning odaotsad olid asendatud tömpide otstega, võis ikkagi haiget saada. Vahepeal tuli võitlusesse teha pause, et haiget saanud võitlejad end mõne hetke jooksul koguksid. Ja siis sai mõõgad või odad uuesti ristata. Võitlusi juhtis kohtunikuna Karu Eeslinna klubi juhtfiguur Viktor Kosenkov. Tegemist on suuresti venekeelse klubiga ning vene keeles kõlab nende nimi Медвежья Застава. Seetõttu oli terve Holmgangi üritus Loone linnusel peaasjalikult venekeelne. Loomulikult sai vajadusel hakkama ka eesti keeles.
Külalisena oli üritusel Iiri kultuuriklubi president Robert Kallasmaa. Ta selgitas, et Holmgangis osalejate puhul ei ole küsimus ainult nende võitlusoskuses, vaid ka käsitöös. Kilbid ja riided tuleb võitlejatel ise valmistada. Teadjamad inimesed nimetasid neid kohapeal enesekindlalt lausa ajastutruudeks rõivasteks. Igal juhul oli näha, et osalejad on nendega vaeva näinud. Nagu laupäeval näha sai, ei olnud kilp mitte ainult vahend enda kaitsmiseks, vaid lausa kunstivorm. Üks kilp oli uhkem kui teine, valmistatud omaniku fantaasia ja oskuste kohaselt.
Ajastutruud õhkkonda lisasid sünged pilved ja valjud tuulepuhangud. Nagu oleks sattunud 12. sajandi Lõuna-Harjumaale. Naised valmistavad käsitööd, mehed valmistuvad eesootavaks lahinguks. Ei tea, millal Ragnar Lothbrok oma kamraadidega valli tagant välja kargab?
