Riinimanda galeriis avatud Jane Remmi maalide näitus „Märka metsa” mõjub nagu jalutuskäik põlismetsas. Neil maalidel on justkui suurendusklaasi all nähtavaks saanud metsaaluste ilu ja elurikkus.
Keskkonnakuul, 20. mail avati Raplas Riinimanda galeriis Jane Remmi maalide näitus „Märka metsa”. Jane Remmi on iseloomustatud kunstnikuna, kes maalib loodust kui vaatajaga samas rütmis hingavat elusorganismi. Raplas välja pandud suureformaadilised tööd kuuluvad maalisarjadesse „Kännud” ja „Teisest perspektiivist”.
„Kändude” sarja kuuluvad üleelusuuruses portreed Järvselja ürgmetsas ja Karula rahvuspargis oma loomuliku lõpuni elanud põlispuudest, mille kändudel on omakorda elu alustanud teised liigid – seened, samblikud, putukad (st nende puitu uuristatud käiguteed – „Hallid lepad Karulas”).
Seda uut elu on Jane Remm maalinud hämmastava detailsusega, nii et vaatajana tajud puukoore krobelisust, koore alt paljastunud puidu soojust, kändudele kasvanud puuseente jahedat siledust või samblike pehmet karedust. Rikkalik pooltoonide kasutamine muudab juba väikselt distantsilt need maalid ülirealistlikuks ja justkui elavaks.
Samasugune detaili- ja varjundirikkus iseloomustab ka näituse kaht kõige suuremat maali, „Roheline” ja „Siuglen mustikate vahel”, mis kuuluvad maalisarja „Teisest perspektiivist”. Selle sarja maalides on kunstnik võtnud eesmärgiks vahendada teiste liikide vaatenurka, ehk maalile on jõudnud mustikapõõsad, lehed ja rohukõrred mullapinnalt vaadatuna („Siuglen…”) või on iga viimne kui tuules värelev puuleht, oksake ja rohukõrs teravalt väljajoonistunud koos päikeselaikude ja varjudega, ehk nii, nagu võiks seda näha lind („Roheline”).
Kui mõelda, kes Eestis on sarnase meeleolu ja detailsusega loodust maalinud, tuleb meelde Aili Vint, kelle meremaale vaadates kuuled kõrvus lainete loksumist või tunned udu niiskust, vaadates maali „Männipõld”. Kuid Jane Remm on programmilisem. „Autor suunab justkui teadlikult meie keskkonnafookust, andes looduse motiividele erilise diskreetselt kõlava pildilise hääle,” on tema loomingut iseloomustatud näituse tutvustuses.
Riinimanda galerii on väga sobiv paik nende maalide jaoks. Suurtest akendest langev loomulik valgus laseb detailidesse süveneda ja ruumi on piisavalt, et tekiks vajalik distants maalide vaatlemiseks.
Lisaks suureformaadilistele maalidele on Valter Uusberg riputanud galerii keskele Jane Remmi postkaardisuurusi visandlikke joonistusi liikide omavahelistest suhetest looduses. Igale kaardile on taha kirjutatud tähelepanekuid.
Jane Remm lõpetas 2003. aastal Tartu Ülikooli maalikunsti eriala ning tal on magistrikraadid Eesti Kunstiakadeemiast (interdistsiplinaarsed kunstid) ja Tallinna Ülikoolist (haridusteadused). Lisaks maalimisele töötab ta kunstide didaktika nooremlektorina Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis Tallinna Ülikoolis ning õpib EKAs kunsti ja disaini doktorantuuris.
Ta on osalenud näitustel alates 2003. aastast nii Eestis kui ka välismaal ja kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu.
Kuigi Elvast pärit kunstnik elab ja töötab Tallinnas ning tema maakodu asub Karulas, on tal Raplamaaga samuti üks oluline seos. Nimelt kaunistavad tema maalide reprod Kristiina Ehini kaheksandat luulekogu „Aga armastusel on metsalinnu süda” (2018). Üks neist on „Roheline”, nii et trükitult ja väga palju pisemana saab iga raamatuomanik seda kunstniku jaoks olulist maali ka enda omaks pidada.
Näitus „Märka metsa” jääb Riinimanda galeriis avatuks 19. juulini.
