Reet Saar / foto: Piret Linnamägi
Peatage maailm, ma tahan maha minna ja natuke puhata, seda on hea teha pingil mõtiskledes – niimoodi võttis Varbola Puu projektijuht Piret Linnamägi kokku seekordsete puupäevade isetekkelise peateema.
Pinke oli Varbola linnusel ringi vaadates tõesti väga palju. Enamasti olid neil ots või otsad skulptuuridega pilkupüüdvamaks muudetud. Minimalistliku stiili üheks näiteks olid Hallan Kivisaare tööd, mida iseloomustab voolav joon. Eks pinke-toole valmistades ole mängus kahepoolne kasu: praktilise otstarbega eseme vastu on oksjonil tõenäoliselt suurem ostuhuvi ja siis saab tegija töövaev hüvitatud.
Kuuest riigist – Soomest, Saksamaalt, Poolast, Leedust, Valgevenest ja Eestist – kokku tulnud skulptorid tõmbasid saed käima teisipäeval, 8. augustil. Varbola Puu lõppes alles pühapäeval.
Et muuta tegevus vaatemängulisemaks, on kavasse lülitatud aja peale saagimise võistlus. Laupäeval rassisid pea 30kraadises päikeselõõsas kuus võistkonda, kes pidid tunni aja jooksul valmis saama oma pingi. Võistlesid kolm tiimi Eestist, Poola-Valgevene-Eesti punt, Soome-Saksa meeskond Finger ja poolakate trio.
Fingeri liige Markku Tuominen, kes on puupäevade kõige staažikam osavõtja, ütles, et nad räägivad Bernd Winteriga küll eri keeltes, kuid nende saed räägivad sama keelt. Kõige kallimalt ehk 250 euroga leidis omaniku Team Polandi pikk pink, mida otstes ja keskel ilmestasid kolm skulptuuri. Selle põhjal kuulutati nemad võistluse üldvõitjaks. Aja peale saeti ka pühapäeval, siis oli teema vaba ja võistlus individuaalne.
Mõlemal päeval võistles Elvas elav Anni Irs, kes on Varbola puupäevadest osa võtnud 2006. aastast alates pea igal suvel. Seekord oli ta koos tütar Lagle Nõuga. Samal moel on endale järelkasvu koolitanud mitmed puupäevadel osalejad.
Lava kõrvale sisse seatud välistuudiost tegid TRE-Raadio saatejuhid laupäeval viie tunni jooksul toimuvast otseülekannet, taustaks saagide mürin. Õhtul käis üle linnuse vihm ja äike, aga õnneks ilm rohkem tagasilööke ei andnud. Puupäevi jäädvustati ka drooniga, mis lisas ülevaatlikke kaadreid kõrgustest. Toimuvat salvestasid nii ETV kui ka TV3.
Lõputseremoonia ajaks olid saed vaikinud. Projektijuht Piret Linnamägi oli endale appi palunud väikese Johanna, kellega peeti dialoogi metsade ja looduse kaitsmise teemal. Piret tõi välja, et suured lageraielangid maanteede ääres teevad küll meele kurvaks, aga mitmetest puutüvedest saab ka materjal skulptoritele taieste loomiseks. Ta kinkis Johanna Buhtile väikese tammeistiku, et tüdruk saaks selle oma koduõues kasvama panna.
Maavanem Tõnis Blank märkis, et Varbola Puu oli üks esimesi Eesti puusümpoosiumite reas ja on jäänud tänini kestma. Ta tänas loojaid, kes linnusele tulevad. „Varbola Puu ja siit laia ilma läinud skulptuurid näitavad, et mets on meie rahvuslik rikkus, mida saab sel moel eriliselt kasutada,“ ütles Blank.
Märjamaa vallavanem Villu Karu jätkas samas võtmes: „Eesti rahvast on metsarahvaks peetud ja keskmaal see nii ongi. Inimesed, kes on puupäevadel juba 21 aastal osalenud, neile pole puu ainult materjal, vaid ka eluviis – läbi loomingu otsime harmooniat metsa ja puiduga.“ Ta tänas Märt ja Piret Linnamäge, lisades, et pole kerge üht ettevõtmist nii kaua järjest korraldada. Piret lisas hiljem, et puupäevade ettevalmistus käib aasta läbi. Suureks toeks on arvukad abilised ja toetajad.
Kui kõik skulptorid olid tänatud, andsid kontserdi Birgit Sarrap ja bänd Eliot Ness. Siis algas oksjon, kus pakkumisel oli sadakond taiest. Juba mitmendat aastat osteti kõige kallimalt (1010 eurot) ära Jevgeni Nevelski töö. Ikka pink. Korraldajad lubasid skulptoritel müüa ka oma teisi käsitöid, et näidata nende muidki loomingulisi oskusi saevalitsemise kõrval.
„Kui on palju inimesi koos, siis nende soovid ja tahtmised on erinevad, aga meie ühisosa on tugevam ja sellest nädalast jääb alati hea mälestus. Varbola Puu on nagu suguvõsa kokkutulek. See on sündmus, kus saame kokku sõpradega – mõnega neist kohtumegi ainult puupäevade ajal,“ iseloomustas Anni Irs.
Lõpusõnades öeldi, et 22. puupäevad toimuvad aasta pärast, kuid siis annab toimuvale lisavärvingu ka Eesti Vabariigi sajas aastapäev.