Siim Jõgis / foto: Siim Solman
Kunagi varem ei ole Hobizone Drone Racing League ehk lihtsamalt öeldes drooniralli võistlust Rapla maakonnas peetud. Pühapäeval, 20. augustil leidsid need aset Vigala vallas Läti külas mahajäetud laudahoonete juures.
Osalejad ütlesid, et see oli kõige efektsem rada, kus nad võistelnud on. Üks piloot, Rando Mere ütles, et ta on käinud droonidega võistlemas ka välismaal, aga Läti küla rada oli kõige ägedam, kus ta seni võistelnud on.
See spordiala võib olla väga paeluv ka pealtvaatajatele. Etteantud rajal lendavad ringi kiired droonid, mida FPV prillide kaudu juhivad raja kõrval istuvad piloodid. Nende prillide kaudu näevad nad droonikaamera pilti. Eriti põnev oli nende lendu jälgida just Läti külas, kus vaheldumisi tuli droone lennutada põllu peal ja mahajäetud laudas. Juhtus ka seda, et mõni droon lendas vastu seina või lage ning läks katki. “See käib selle spordiala juurde,” selgitas Mere.
Pühapäevase võistluse puhul oli tegemist Hobizone Drone Racing League hooaja kaheksanda võistlusega. Drooniralli võistlused on Eestis sel aastal iga kuu neljandal nädalavahetusel. Nii langeski seekordne võistlus Eesti taasiseseisvumispäeva ehk 20. augusti peale. Läti külla kutsus neid võistlema Ott Jeeser, kes on Vigala valla elanik ja sügisest Vana-Vigala põhikooli poiste tehnoloogiaõpetuse õpetaja.
Eestis on selle spordiala harrastajaid kokku umbkaudu kakssada. Hobizone Drone Racing League võistlustel on neist käinud viiskümmend. Pühapäevane võistlus Läti külas osalejate arvu poolest just ei hiilanud. Seal oli neid kaheksa. Aga ometi said võistlused peetud. Ott Jeeseri ja teiste pingutuste tulemusena sai ette valmistatud droonidele sobilik rada. Esmalt toimusid kvalifikatsiooniringid. Igal võistlejal oli aega kaks minutit, et oma drooniga läbida võimalikult palju ringe. Parima tulemuse sai kirja see, kes oma drooni kahe minutiga kõige kaugemale suutis lennutada ja enim ringe kirja sai.
Iseenesest on droonid küllaltki väikesed. Kindlasti väiksemad kui näiteks fotodroonid. Üks võistlus kestis kaks minutit, sest väga palju kauem drooni aku sellistel kiirustel vastu ei pea. Võistlused toimusid kahes kategoorias – Open-klassis ja põhiklassis. Nende vahe seisneb droonide kaalus. Põhiklassis võistelnud droonide maksimaalne kaal oli 150 grammi. Open-klassis võisid võistelda kuni 800-grammised droonid, aga reaalsuses olid need kõik kergemad kui pool kilogrammi. Kui kvalifikatsiooniringid läbi said, läksid edasi finaalsõidud, kuni selgitati võitjad.
Rando Mere rääkis, et tema on selle spordialaga tegelenud tänavuse aasta algusest. “Minu jaoks piloodina oli Läti küla rada kõige efektsem ja ägedam, kus ma võistelnud olen,” ütles ta ning lisas, et lennutehniliselt on see üks kiiremaid ja riskantsemaid radu. Need kiidusõnad ei ole niisama öeldud.
On rohkem kui tõenäoline, et sama võistlus tuleb Läti külas ka tulevikus. Raja ülesseadjad jätsid isegi osa materjali kohapeale, et järgmine kord lihtsam oleks ja ei peaks päris nullist alustama.
Hooaja jooksul toimuvad Hobizone Drone Racing League võistlused Eesti eri paikades. Tavaliselt võisteldakse siseruumides, aga on käidud ka vabas õhus, näiteks Tartus, Kiviõlis ja Sauel. Mere sõnul ongi üks eesmärk see, et drooniralli koguks populaarsust kõikjal Eestis.
Ott Jeeser ütles, et tal on kavas luua Vigalasse drooniring, kus huvilised saaksid selle spordialaga tegeleda. Visuaalselt on seda põnev vaadata ja kindlasti veel põnevam ise oma drooni juhtida. Kohati jätab see lausa futuristliku mulje. Väikesed robotid lendavad ringi ja piloodid oma prillide abil juhivad neid. Videoklippe pühapäevasest võistlusest on võimalik vaadata sotsiaalmeedia kaudu Hobizone Drone Racing League Facebooki lehel. Võistluse tulemused on internetis üleval aadressil http://http://hobizonedrl.livefpv.com/.
