Siim Jõgis / foto: Toivo Niinemets
Kuusiku on Eestis tuntust kogunud oma ilmajaama, külmarekordite ja põllumajanduse katsekeskusega, aga nüüd on neil ette näidata ka üks suur ja uhke number. Laupäeval, 19. augustil tähistati Kuusikul kohaliku mõisa esmamainimise 550. aastapäeva. Sündmuse viis läbi Kuusiku Kandi Külaselts.
Päev oli ette võetud suurelt. Tegevusi jagus hommikust õhtuni. Päeva naelaks võis pidada piknikku-konverentsi, mille kuulutas tund pärast keskpäeva avatuks Kuusiku külavanem Ants Kuningas. Tervitussõnu laususid Rapla maavanem Tõnis Blank, vallavolikogu esimees Tarmo Lukk ja Rapla valla esindaja Ilvi Pere.
Tegevused Kuusikul said alguse juba hommikul kella kümnest. Siis anti Kuusiku mõisatalli väliplatsil start hobuste takistussõidu võistlusele. Tähtpäeva auks ja ilmaennustusest hoolimata korraldasid ka Eesti Erapilootide Liit ja Rapla Lennuvälja MTÜ lennupikniku Kuusiku lennuväljal. Kuusiku katsebaasi põllumajanduspargis tutvustas giid lennupiknikuga samal ajal erinevaid põllukultuure ja Kuusikul aretatud või katsetatud sorte.
385 külastajat
Ajalooallikatest tuleb välja, et Kuusiku ehk Saage mõisa mainiti esmakordselt 1467. aastal. Kui vana see mõis tegelikult on või millal inimesed sellesse piirkonda elama asusid, kes seda enam mäletab. Aga 550 on igati väärikas aastate hulk, mille jooksul Kuusika mõisa ajalugu jälgida saab. Tähtpäeva tähistamise korraldamine sai Ants Kuninga sõnul alguse tänavu märtsis. Ideaaljuhul oleks tema sõnul võinud planeerimist alustada juba aasta aega tagasi. Ja see, et tänavu möödub 550 aastat Saage mõisa esmamainimisest, selgus alles siis, kui Kuusiku külapäeva ettevalmistustöödega oli juba alustatud.
Päev ise oli igati põnev. Kuninga sõnul seatigi eesmärgiks, et külastajatele oleks pakkuda võimalikult lai ring tegevusi, et igaüks endale midagi leiaks. Nii said soovijad osaleda lennupiknikul, spordisõbrad jälgida hobuste takistussõitu, ajaloohuvilised kuulata ettekandeid ja lapsed lõbutseda Piilupardi mängutoas. Ajaloolist hõngu lisasid värvikad kostüümid. Näiteks kandis Ants Kuningas terve päeva vältel barokiaegset kostüümi. Ei ole küll ühtegi ajaloolist tõendit, et Eestis või veel vähem Kuusikul oleks just selliseid rõivaid kantud, aga päevale lisasid need värvi.
Kuningas ütles, et tegelikult oligi korraldajatel kohalikele inimestele üleskutse kanda üritusel ajaloolisi või lihtsalt pidulikke riideid. Nii nägigi Kuusiku mõisa esisel muruplatsil ringi jalutamas uhketes kostüümides mõisaprouasid ja aadlikke.
Korraldajad registreerisid ka külastajaid ja said kokku numbri 385. Nii palju oli sellel sündmusel külastajaid ametlikult. Tegelikult oli see number muidugi suurem. Näiteks ei ole seal kirjas need inimesed, kes osalesid ainult lennupiknikul ning mõisa juurde päeva jooksul ei jõudnud.
Maa-alused käigud
Kogu sündmuse kõige intrigeerivam osa oli ikkagi pikniku-konverentsi raames. Ettekandeid oli põnev kuulata nii inimesel, kes mõisaid paremini tunnevad, kui ka neil, kes teemaga kursis ei ole. Pisut müstikat lisasid arutelud selle ümber, kas Kuusiku ja Raikküla mõis on ühendatud salajaste maa-aluste käikudega. Võib-olla viivad need käigud ka Rapla kiriku ja Paka mäeni? Sellised jutud seal telgis igatahes kõlasid.
Hiljem ütles Ants Kuningas, et tegemist oli suuresti lõõpimisega. Tegelikult ei ole olemas tõendeid, et need käigud olid kunagi olemas või eksisteerivad praegu. Küll aga on räägitud legende nende olemasolust. Ja seetõttu on põnev ning pisut müstilinegi spekuleerida. Milleks neid kasutati? Kas neid võib ka tänapäeval hea tahtmise korral leida? “Niisutus- ja kuivenduskanalid olid küll olemas, aga maa-aluste käikude kohta fakte ei ole. Legendid on küll,” sõnas Kuningas.
Ettekanded
Kui lõõpimised lõõbitud said, asuti tõsisemate ettekannete juurde. Esmalt astus üles arhitektuuriajaloolane Ants Hein. Kõik, kes on lugenud tema raamatuid või kuulanud loenguid, teavad, et tal on erakordselt suured teadmised Eesti mõisatest. Põnev oli tema juttu kuulata ka laupäeval Kuusikul. Siiski tuli olla äärmiselt tähelepanelik, sest kui korraks lasta oma mõte uitama, oli hiljem juba keeruline järje peale tagasi saada. “Oot, oot, kas Saage mõis kuulus 17. sajandil ikkagi Wrangellide või juba Lilienfeldide suguvõsale?” võis kuulajal kiire küsimus tekkida, kui korraks tähelepanu kaotada.
Teise ettekande tegi Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnisson, kes rääkis sellest, kuidas kulges Kuusikul 1941. aastal Suvesõda. Selle ettekande tegi põnevaks just see, et Tõnissoni materjal põhines uurimustööl, mille ta ise on läbi viinud. See ei tulnud ajalooraamatutest, vaid pigem vastandus neile. Raamatutest võib lugeda, et 1941. aasta 23. augustil toimus lahing Kuusiku lennuvälja kaitsjate ja pealetungijate vahel, aga Tõnisson väidab oma uurimustöö põhjal, et selline lahing oli vähetõenäoline. Selleks ajaks oli Punaarmee oma koosseisu juba Kuusikult Tallinnasse evakueerinud. Tegelikud kokkupõrked ja lahingud toimusid muudel kuupäevadel.
Ants Kuningas ütles, et tema jäi päevaga kokkuvõttes rahule ning avaldas lootust, et sama tunnevad ka külastajad. Kohati kimbutasid külastajaid vihmahood, aga nende eest sai suurde telki peitu pugeda. See ongi suviste vabaõhuürituste alatine võlu ja valu, kuidas ilmataadiga kaubale saada. Kuusiku rahval see õnnestus, kohatised vihmahood mõjusid pigem värskenduse kui heidutusena.
