Mida teete selleks, et teie valla lapsed ja pered saaksid vajalikke tugiteenuseid (logopeed, eripedagoog, psühholoog, sotsiaaltöötaja), sõltumata pere rahakotist?
Kehtna vald
Nadia Virma, Keskerakond – Arvan, et tuleb pakkuda konkurentsivõimelist palka ja töötingimusi. Teavitada lapsevanemaid tugiteenuste olulisusest. Tähtis on probleemide märkamine ja kaardistamine juba lasteaedades.
Ulvi Klemmer, Isamaa erakond – Kehtna vallas on järjest enam märgata, et lapsed ja pered vajavad tugiteenuseid – logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja abi. Praegu ei saa aga kõik pered vajalikku tuge võrdselt. Seetõttu peame oluliseks tugikeskuse loomist, mis tagaks teenuste kättesaadavuse, sõltumata pere rahakotist.
Selline keskus aitaks tuua spetsialistid lähemale nii koolidele ja lasteaedadele kui ka peredele, sealhulgas hajaasustusega piirkondadesse. See looks võimaluse pakkuda tuge lastele, lapsevanematele ja haridustöötajatele ühtse võrgustikuna.
Oluline on, et abi oleks lihtne leida, see oleks kiiresti kättesaadav ning peredele tasuta. Varajane märkamine ja sekkumine aitaks ennetada probleemide süvenemist ning toetaks iga lapse arengut.
Me usume, et tugikeskusest võiks saada kindel tugi kogu Kehtna valla kogukonnale. Selle elluviimine vajab aga ühist arutelu, tahet ja koostööd.
Kohila vald
Anneliis Kõiv, VL Minu Kohila – Eriti oluline on, et KÕIK lapsed peavad vajadusel saama tuge. Minu arvates peab olema loomulik, et kui lapsel või perel ilmneb abivajadus, on esmane abi tugispetsialistide (logopeed, eripedagoog, psühholoog, sotsiaaltöötaja) poolt kättesaadav ja seda võimalikult kiiresti. Täna on aga suurim probleem just tugiteenuste kättesaadavus. Eriti lasteaedades, kus laps veedab suurema osa oma ärkveloleku ajast, pole tugispetsialiste (eriti logopeede) sageli üldse või pole neid piisavalt. Vanematel omakorda ei ole võimalik keset tööpäeva lapsega teise linna vastuvõtule sõita – abi peab olema seal, kus laps päriselt on. Probleemiga ei tohi jätta üksi silmitsi ei lapsevanemaid ega ka õpetajaid.
Väga tähtis on lastevanemate koolitamine – nii lasteaias kui ka koolis. Toimetulek või rahaline võimekus ei ole ainus kitsaskoht. Väga oluline aspekt on just vanemate teadlikkus. Lapse keeleline areng ei sõltu ainult logopeedist, vaid eelkõige igapäevasest suhtlusest kodus. Paraku tuleb täna lasteaedades töötavate spetsialistide sõnul vanemaid suisa eraldi julgustada, et nad oma lapsega räägiksid, looksid temaga vestlusi ja seeläbi toetaksid tema arengut.
Minnes tagasi küsimuse juurde, siis toon välja, et erivajaduse ilmnedes on lisaks infomaterjalidele vanematele vaja koolitusi ja tugigruppe, kus on võimalik isiklikke kogemusi vahendada, üksteiselt õppida ja spetsialistidelt tuge saada. Nii vähendame vanemate abitust, nõutust ja puhuti ka valehäbi. Samavõrd oluline on toetada ka õpetajaid. Nii lasteaia- kui ka kooliõpetajad seisavad iga päev silmitsi mitmete erivajaduste ja keeruliste olukordadega. Õpetajad vajavad jätkuvalt koolitusi, juhendamist ja vahel ka lihtsalt tuge ja turgutust. Ei ole lihtne tulla toime, kui abi pole võtta ja tähelepanu tuleb jagada mitmekümne lapse vahel.
Me ei luba suuri lisaressursse, sest praegune vallavalitsus on eelarve üsna kitsaks valitsenud. Saame vaid olemasolevat rahalist ja inimressurssi kasutada teenuse osutamisel targemini, keskendudes töökorralduse tõhustamisele ja koolitustele. Väga oluline on, et ka teenuse osutajad oleksid oma töös toetatud.
Hästi võiks toimida Saaremaal testitud Toetava Hariduse Keskuse mudel, kus valla oma spetsialistide ja lasteasutustes töötavate tugispetsialistide koostöö annab süsteemse toe. Sellist mudelit saame aga luua ja rakendada vaid asjaosalistega koostöös – osapoolte arvamust ja vajadusi arvestades.
Kokkuvõttes on kõige olulisem, et abi oleks kättesaadav seal, kus laps oma igapäeva veedab, ja et vanemad ning õpetajad oleksid teadlikud ja toetatud – sest õigel ajal antud abi on lapse arengu seisukohast kõige tõhusam.
Kristina Mägi, Isamaa erakond – Lähtume kehtivast seadusandlusest, mille kohaselt vajaduse korral tagatakse lapsele haridusasutuses eripedagoogi, logopeedi või muu tugispetsialisti teenus.
Kõigi tugiteenuste korraldamise eest vastutavad asutuste direktorid ning vald tagab pidajana selleks vajaliku palgafondi ja vahendid.
Kui tugiteenuse vajadus on suurem, kui lasteaia või kooli tugispetsialist saab pakkuda (näiteks kliiniliste juhtumite korral), siis toetab meie sotsiaalosakond peresid sobiva lahenduse leidmisel ning katab ka kulud.
Kahjuks on täna aga ka olukordi, kus vajalikke teenuseid ei jõua peredeni piisavalt kiiresti või ulatuslikult, sest tugispetsialiste lihtsalt ei ole piisavalt. See on tõsine murekoht, mis vajab fookusesse võtmist ning lahenduste leidmist.
Kuigi riik on suurendanud ülikoolidest tellitavate spetsialistide õppekohtade arvu, ei jõua kõik lõpetajad tihti munitsipaalsektorisse, vaid liiguvad erasektorisse, kus tingimused on tulusamad. Selleks, et spetsialiste jätkuks ka omavalitsuste haridusasutustesse, on oluline vaadata üle nende töötasud ning tagada konkurentsivõimelised tingimused ja muud hüved.
Taili Vahesaar, VL Parem Kohila – On väga oluline, et iga laps saaks vajaliku toe sõltumata pere rahalisest olukorrast. Kõik saab alguse abivajaja ja tugiteenuse pakkuja väärtustamisest ehk inimlikust mõõtmest ja probleemi mõistmisest, mis ei lahene iseenesest, vaid vajab süsteemseid lahendusi.
Esmane on vajaduste kaardistamine, lapsevanemate murele koostöös lahenduste otsimine, nende toetamine, teadlikkuse tõstmine erinevate koolituste või nõustamiste kaudu, et nad saaksid ka ise olla oma lapse arengu paremad ja tõhusamad toetajad, sest kodusel toel ja tööl on väga oluline roll positiivsete muutuste loomisel lapse arengus. Koostöö Rajaleidja ja maakonna tugivõrgustikega. Õnnestunud kogemuste ja praktikate jagamine valdkonna spetsialistidega.
Paraku on tõsi, et nagu mujal Eestis, ei piisa ka meie vallas olemasolevatest spetsialistidest ja neid on väga keeruline leida. Vajadus aina kasvab ja osakoormusega töötavad tugispetsialistid ei jõua aidata kõiki lapsi.
Probleemi lahendamiseks oleme seadnud mitu sihti: kasutame maksimaalselt ära riigi tugispetsialistide palgatoetuse ja lisame omavalitsuse eelarvest lisaressursse, et suurendada ametikohtade arvu ja koormust. Motiveerime juba olemasolevaid hinnatud spetsialiste, ei pane neile ebamõistlikke ootusi ega kohustusi, kaitstes neid läbipõlemise eest. Loome neile sobivad töö- ja koolitusvõimalused. Otsime koostöövõimalusi nii naabervaldade kui ka erasektori teenusepakkujatega, et paindlikult jagada spetsialistide aega ja jõuda rohkemate peredeni.
Arendame ja otsime diginõustamise võimalusi, et pered saaksid vähemalt esmase konsultatsiooni ka siis, kui järjekorrad on pikad. Paneme rõhku ennetusele, koolitades õpetajaid ja lapsevanemaid, et muresid märgataks varakult ja abi jõuaks lapseni õigel ajal. Samuti on meie eesmärk, et igas valla lasteaias ja koolis töötaks vastavalt vajadusele vähemalt poole kohaga erinevaid tugispetsialiste, et abi oleks kohapeal kättesaadav.
Et olemasolevale süsteemile lisa saada, otsime ja katsetame ka uusi lahendusviise:
Videonõustamine ja digipaketid – võimaldavad anda kiiret abi ja juhendmaterjale ka neile peredele, kes ei saa kohe spetsialisti juurde.
Kogukonna kaasamine – näiteks lapsevanemate tugigrupid või pensionäride ja endiste õpetajate kaasamine lihtsamate õpiabi ülesannete täitmisel. Huviliste suunamine ja nende toetamine vastavasisulistel koolitustel osalema või eriala omandama.
Projektid ja partnerlused – otsime täiendavat rahastust Euroopa Liidu ja riiklike programmide kaudu ning laiendame koostööd MTÜ-de ja ettevõtetega, kes soovivad panustada kohalike laste heaolusse. Koostöö õppeasutustega praktikakohtade pakkumiseks.
Virtuaalne tugivõrgustik – sotsiaalmeedia või Teamsi grupp, kus spetsialistid, õpetajad ja lapsevanemad saavad kogemusi ja soovitusi jagada.
Tugispetsialisti „nõustamispäevad“ valla raamatukogus või mõnes haridusasutuses, kus spetsialist võtab nt kord kuus või nädalas vastu lapsi ja peresid väljaspool kooli või lasteaeda.
Meie siht on, et ükski laps ei jääks vajaliku toeta. Pingutame selle nimel, et tugiteenused oleksid loomulik osa igapäevasest haridus- ja sotsiaalsüsteemist Kohila vallas. Iga laps on kullatera meie hääbuva rahvaarvuga riigis.
Kristi Kumm, EKRE – Meie valla laste ja perede tugiteenuste kättesaadavus ei tohi sõltuda pere rahakotist. Kahjuks on see olnud pikalt probleemne valdkond ja vajab süsteemset lahendust. Praegu on ka tugispetsialiste vallas liiga vähe ning nende juurde värbamine peab saama selgeks prioriteediks.
Eelkõige tuleb tagada, et tugiteenustel (logopeed, eripedagoog, psühholoog, sotsiaaltöötaja) oleks kindel kate valla eelarves. Nii saame pakkuda vajalikku abi kõigile, kes seda vajavad, mitte jätta peresid oma muredega üksi. Oluline on ka teha tihedat koostööd haridusasutuste ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega, et abi jõuaks lapseni õigel ajal ja tõhusalt. Lisaks tuleb otsida võimalusi riiklike ja regionaalsete programmide toel tugiteenuseid laiendada, sest iga laps väärib tuge, sõltumata pere majanduslikest võimalustest.
Andres Kalvik, Keskerakond – Tugispetsialistide nappus kimbutab kõiki Eesti omavalitsusi. Probleemi juurpõhjus peitub selles, et ülikoolidel ei ole riiklikku koolitustellimust ja seda reguleeritakse vastuvõtutingimuste kaudu. Ehk riik ei nõua ülikoolidelt, et iga aasta on vaja koolitada x arv logopeede või eripedagooge. Järgmine probleem peitub selles, et paljud noored ei lähe erinevatel põhjustel õpitud erialale tööle.
Kuna tugiteenuste osutajaid on vähe, valitseb omavalitsuste vahel tugev konkurents. Kohilas saaks lihtsustatult probleemi lahendada kahel moel: 1) maksta vallaeelarvest tugiteenuste osutajatele suuremat töötasu; 2) pakkuda neile tasuta või soodustingimustel eluaset. Paljude spetsialistide jaoks on oluline saada täiskoormusel rakendust, et ei peaks pikki vahemaid läbima, ning see tähendab koostööd näiteks Kohila ja Rapla valla vahel. Need on poliitilised otsused ja sõltuvad konkreetse vallavõimu tahtest. Nagu ma aru saan, siis täna Isamaa juhitaval vallal sellist tahet ei ole.
Märjamaa vald
Ly Torn, VL Koduvald Märjamaa – Vestlesime veidi valimisliidus ja esitame ühise vastuse.
Märjamaa vallas on tugiteenused juba täna kõigile peredele kättesaadavad sõltumata sissetulekust nii haridusasutuste kui ka sotsiaalosakonna kaudu. Suurim väljakutse on aga olnud kvalifitseeritud spetsialistide leidmine igasse piirkonda, et tagada ühtlane teenuste kvaliteet. Seetõttu peame jätkuvalt panustama spetsialistide koolitamisse, motiveerimisse ja nende töötingimuste parandamisse.
Meie valimisliidu eesmärk on luua vallas tugiteenuste kompetentsikeskus, mis koondab teadmised ja kogemused ühte kohta. See aitaks pakkuda süsteemsemat tuge ning tagada, et iga laps ja pere saaksid vajadusel õigeaegset ja kvaliteetset abi.
Rapla vald
Meeri Ehandi, Isamaa erakond – Vallas pakutavaid tugiteenuseid tuleks käsitleda kahel tasandil (siia alla ei lähe kooliväline nõustamismeeskond, Rajaleidja):
1) haridusasutuse tasand – igas koolis peaks olema kohapeal eripedagoog ja sotsiaalpedagoog, olenevalt siis õpilaste arvust on nende arv haridusasutuses erinev. Lisaks peab olema koolis kättesaadav koolipsühholoogi tugi. Need tugispetsialistid on otseselt seotud kooli toimimisega. Lasteaias peab olema kohapeal kättesaadav logopeediteenus ja eripedagoogi teenus. Oluline on pakkuda logopeedi teenust kõne arengu algperioodil, ehk lasteaias, alles koolis alustada kõneraviga on hilja.
2) vallatasand – psühholoogi/terapeutide teenuste ja sotsiaalteenuste (tugiisikud lapsele, peretugevdusteenus) jne koordineerimine võib käia vallakeskselt näiteks tugiteenuste keskuse kaudu. Tugispetsialistid nagu eripedagoogi, sotsiaalpedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogid võivad olla koondatud ka tugiteenuste keskuse alla, kuid oma tööd nad peaks tegema haridusasutuses kohapeal, kus lapsed on oma õpikeskkonnas, mitte keskuses.
Mis on probleemid? Ennekõike ülikõrged ootused tugispetsialistidele – nende ülekoormamine. Erasektorisse ei lähe spetsialistid tööle mitte ainult kõrgemate töötasude pärast, vaid ka seetõttu, et seal on nende koormus normaalne. Kui terve valla peale on üks spetsialist, siis ta piltlikult lihtsalt “tõmmatakse lõhki”. Teiseks kindlasti ka töö väärtustamine. Millegipärast kiputakse arvama, et tugispetsialist võiks saada vähem palka kui õpetaja. See ei tohiks kindlasti nii olla – nende tööd tuleb väärtustada ja pigem kõrgemalt, sest nende oskused võimaldavad tegeleda kõige keerulisemate probleemidega. Tugispetsialistide tööd koordineerida võiks inimene, kes teab nende töö sisu ja tunneb valdkonda, ja tema üks oluline ülesanne on oma meeskonda hoida ülekoormamise eest, mõista ja toetada ning teha selgitustööd avalikkusele.
Ma arvan, et kahjuks keegi ei saa praegu lubada, et selle valimistsükliga toimub suur muutus ja kõik probleemid tugiteenustega lahendatakse, et iga laps ja pere, kes vähegi teenust vajab, saab selle kätte siin ja kohe. Me peame tegema kompromisse veel mitmeid aastaid. Lihtsalt sellest august, kus me oleme, välja tulemine nõuab nii radikaalseid muutusi: esiteks, et väljaõppinud spetsialiste tuleb ülikoolidest rohkem kui praegu, ja teiseks, tugispetsialistide palgad vähemalt kahekordistuvad. See vajab väga julgeid otsuseid, poliitilist kokkulepet, et lisaks sellele, et haridus on vallas prioriteet, on see ka riigi tasandil üks prioriteetseid valdkondi. Me ei tohiks magistrikraadiga spetsialistide töötasusid võrrelda Eesti keskmisega, me peaks võrdlema neid ikkagi Eesti magistrikraadiga spetsialistide keskmise töötasuga – see kehtib ka õpetajate palkadega.
Inna Tamm, VL Sidus Rapla – Laste tugiteenuste osutamine toimub lasteaia või kooli kaudu. Võimaliku volikoguliikme ülesanne on jälgida tasakaalustatud rahastust. Rapla vallas on loodud Tugiteenuste keskus, mille tõrgeteta tööle hakkamine vajab nii haridus- kui ka sotsiaalkomisjoni tähelepanu.
Olla kaasas erinevate ennetusega seotud projektidega, mis loovad uusi võimalusi, näiteks “Imelised aastad”, “Ringist välja”, liituda uutega nagu “Perepesa”2.
Oluline on koolitada noori, et neist saaks teadlikud lapsevanemad, see vähendab kokkuvõttes nimetatud teenuste vajadust. Kindlasti jälgida, et ka sotsiaalvaldkonna eelarves oleksid vahendid erakorraliste olukordade lahendamiseks.
Marttina Kallaste, EKRE – Laste ja perede tugiteenuste kättesaadavus ei tohi sõltuda pere rahakotist – see peab olema valla korraldatud ja kõigile võrdselt kättesaadav.
Meie vallas on tugiteenused korraldatud mitmel tasandil:
– Koolide juures tegutsevad sotsiaalpedagoogid, logopeedid ja eripedagoogid vastavalt iga kooli vajadustele. Teenused kuuluvad kooli tugisüsteemi ja on õpilastele, peredele tasuta.
– Valla sotsiaaltöötaja pakub tuge peredele, kes vajavad abi väljaspool koolikeskkonda – olgu selleks toimetulek, nõustamine või koostöö teiste asutustega.
– Rapla teenuskeskus, mis on peagi avatav, koondab mitmed spetsialistid. Keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid sõltumata pere majanduslikust olukorrast.
Minu roll volikogus oleks seista selle eest, et:
– Teenused oleksid jätkusuutlikud, tugispetsialistid toetatud.
– Kogukonna tagasiside jõuaks otsustajateni, et teenused areneksid vastavalt tegelikule vajadusele.
See ei ole lubadus, vaid selgitus ja valmisolek seista selle eest, et meie valla lapsed saaksid tuge, mida nad vajavad.
Kaidi Kornak, VL Rapla Vallakodanike Liit – Tegemist on väga olulise küsimusega, kuna meie laste ja perede heaolu sõltub otseselt nende ligipääsust hariduslikele tugiteenustele. Tegemist ei ole luksusega, vaid väga vajalike teenuste osutamisega.
Tugiteenuste rahastamine peab olema selgelt valla eelarvest finantseeritud. Igas haridusasutuses tuleb tagada, et kõik laste vajadused oleksid varakult märgatud ning neile oleks võimalik kiiresti asjakohast tuge pakkuda. On teada asjaolu, et suur puudus on logopeedidest. Selle väljakutse leevendamiseks on oluline teha koostööd riiklike teenusepakkujatega, nt Rajaleidja, Sotsiaalse Kaasatuse MTÜ ning ülikoolidega, pakkudes üliõpilastele juba õppimise ajal praktikavõimalusi ja kujunedes nii potentsiaalseks tööandjaks.
Samal ajal oleks mõistlik teha ühispöördumine kohalike omavalitsuste poolt Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuga tõsta riiklikku koolitustellimust tugiteenuseid osutavate spetsialistide õpetamise osas, kuivõrd probleem on nii suur kõikides omavalitsustes ja tugispetsialiste lihtsalt ei leia. Täiskasvanuharidusega tegelemine ja probleemidele viitamine on samuti kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Sama teema tõstatas hiljuti minu poole pöördunud lapsevanem, kelle lasteaialaps sai saatekirja logopeedile, kuid järjekord oli kuus kuud. Oluline on märkida, et kõik logopeedid ei tööta eelkooliealiste lastega ning pikkade ootejärjekordade puhul võivad alla kuueaastased lapsed jääda sootuks abita. Ometi on varajane märkamine ja sekkumine võtmetähtsusega, et saavutada paremaid tulemusi.
