Raplamaa AASTA SÄDEINIMENE 2025 – nominendid
ANNABEL VAARMA, Märjamaa vald
Annabel Vaarma panustab aktiivselt kohalikku kultuuriellu, osaledes näiteringis ja vedades oma kodukohas mitmeid sündmusi: jaanituli, külapäev, ”Teeme ära” talgud, lastekaitsepäev, spordipäev, Poti laat, öökino, mälumäng. Samuti lõi ta kaasa laulu- ja tantsupeo ning Märjamaa suvefesti korraldamises. Ligi kümme aastat on Annabel juhendanud kodukohas laste ja noorte huviringi Noortestuudio ning aktiivse kodanikuna annab ta oma panuse ka kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisjaoskonnas.
Viimastel aastatel on töötanud projekti- ja huvijuhi ning sündmuskorraldajana Pärnus, Pernova Hariduskeskuses ja Loodusmajas. 2025. aasta sügisest töötab Pärnu Ühisgümnaasiumis noorsootöö- ja kogukonnajuhina ning majandusjuhatajana, lisaks on G1.c mentor. Kuigi praegune elu- ja töökeskkond on Pärnus, leiab Annabel ikka aega ja tahtmist tegeleda kodukandis erinevate tegevustega.
EVELIN SAARE, Kehtna vald
Evelin Saare hoiab korraga nii raamatuid kui ka kogukonda. Raamatukoguhoidjana on ta loonud Keavas paiknevas raamatute laenutuspunktis paiga, kus sünnivad head algatused ja saadakse kokku. Keava majas toimuvad käsitööhuviliste kohtumisõhtud, reedene vestlusring ja eakate kokkusaamised, mis on saanud Keava kogukonna lahutamatuks osaks.
Evelin on juhtinud kooli hoolekogu ning panustanud kultuuriseltsi töösse, seistes alati selle eest, et kodukoha inimesed tunneksid end väärtustatuna. Ta on kohal igal koosolekul, toetab nõu ja jõuga ning aitab ürituste elluviimisel. Ta on kogukonna hing, kelle kohalolu annab igale ettevõtmisele soojust ja hoogu juurde.
„Kino maale“ jätkamisega pakub ta Keava inimestele kultuurielamusi. Ta viib raamatuid inimestele koju, kui eakas või noor pere ise raamatukokku tulla ei saa. Ta hoolitseb ka Keava kogukonna mälu säilitamise eest, hoides raamatukogus kohalikke albumeid ja arhiivimaterjale, mis muidu võiksid kaduma minna. Nii aitab Evelin kindlustada, et Keava lood ja inimesed jäävad alles ka tulevastele põlvedele.
GEORG NAARITS, Kohila vald
Georg Naarits on tuntud oma lahkuse ja kogukonnahinge poolest. Ta on alati valmis panustama ja leidma lahendusi, et ümbritsevat elukeskkonda rikastada. Georgi tegevus toob inimesi kokku ja loob sooja ning ühtehoidva õhkkonna. Georg on oma kogukonnas tuntud kui kuldsete kätega ja alati abivalmis inimene. Olgu tööks puude mahavõtmine, saagimine või mõni muu ettevõtmine, kus on vaja jõudu ja oskusi – Georg on alati kohal ja valmis aitama nii oma küla kui ka naabreid.
Lisaks praktilisele abile panustab Georg aktiivselt kogukonna kultuuriellu ja vaba aja võimaluste arendamisse. Ta on osalenud rahvatantsus ja muudel üritustel ning omal algatusel arendanud tiigi ümbrust, kus talvel saab uisutada ja suvel ujuda. Kõike seda teeb ta vabatahtlikult ja tasu küsimata, vaid heast südamest.
SIIM KOHARI, Rapla vald
Siim Kohari on visionäär ja kogukonna süda, kelle eestvedamisel on Kaiu kant saanud uue hingamise. Ta ühendab inimesi, loob traditsioone ja hoiab au sees vanu väärtusi. Siim tegutseb alati „ekstra“ energiaga, olles inspireeriv eestvedaja, kelle algatused toovad kokku kümneid ja sadu inimesi. Tema tegevus ulatub kultuuri, spordi, hariduse, kriisivalmiduse ja kogukonna arendamiseni. Siim ei küsi kunagi „kas ma jõuan?“, vaid „kuidas ma saan aidata?“. Ta on tõeline sädeinimene, kelle panus on muutnud Kaiu elu kirevaks ja elujõuliseks.
Siim on asutajaliige ja aktiivne panustaja MTÜ Kaiu Kodukant tegevustes. Ta on algatanud ja korraldanud 3×3 rannavolle turniiri Karitsa järve ääres. Rajanud uue võrkpalliväljaku koos valgustusega. Loonud Kaiu meesteklubi Tegusad Kaiu Mehed MTÜ, mis koondab piirkonna mehi ühise eesmärgi nimel. Korraldanud kultuuriüritusi, vestlusõhtuid ja etendusi, tuues Kaiu tuntud esinejaid. Panustanud Kaiu Kooli ja kogukonnakeskuse arengusse: haljastustööd, kõnnitee rajamine, hoolekogu juhtimine. Toetanud Kaiu Vabatahtlikku Tuletõrjeseltsi, kinkides radiaatorid. Viinud läbi harivaid tegevusi lasteaialastele, tutvustades jahindust ja loodust.
Osalenud kogukonna kriisitöörühmas ja Kaitseliidu tegevuses, tõstes teadlikkust ja kriisivalmidust. Tegutseb Kasvandu külavanemana, kaardistades ressursse ja arendades piirkonda tervikuna. Teeb koostööd Rapla vallavalitsusega ning osaleb riiklikul ning maakondlikul tasandil külaliikumises.
RAPLAMAA AASTA KÜLA 2025 – NOMINENDID
LELLE ALEVIK, Kehtna vald
Lelle kogukonnas on igal põlvkonnal oma koht ja tegevus. Traditsioonilised ettevõtmised on külapäev koos kodukohvikute, laste rattasõidu ja õhtuse koosviibimisega külaplatsil, aastavahetuse peod, mälumäng, noortelaagrid, talgud, jõululaat ja vabariigi aastapäeva tähistamine. Korrastatud on mänguväljak ja hooldatud hokiväljakul toimuvad ka jäädiskod. Alevikku paigaldatud mälestuspingid jutustavad kogukonna lugusid.
Viimastel aastatel on avatud uus kauplus, paigaldatud pakiautomaat ja uuendatud mänguväljaku kiiged. Samuti on hakatud rajama ühisveevärki eramajadeni. Rahvamajja on loodud võimalused turvaliseks kogunemiseks hädaolukorras, sh generaatori ühendamise võimalus. Tegutsevad MTÜ Meie Lelle ja MTÜ FC Lelle, kogukonna süda on rahvamaja.
SUTLEMA KÜLA, Kohila vald
Küla on tuntud oma korrashoiu ja tugeva kogukonnavaimu poolest. Traditsiooniks on iga-aastane külapäeva tähistamine, mis toob kokku praegused ja endised külaelanikud. Valla ühistes ettevõtmistes paistab küla silma abivalmiduse ning koostöövalmidusega. 2025. aasta augustis toimus suurejooneline Sutlema 600. aastapäeva tähistamine, mis sidus kogukonda ja andis hoogu uutele algatustele. Külamaja on pidevas kasutuses ning Sutlema Küla Selts seisab südamega oma kodukoha eest. Peamised arengueesmärgid on külas asuva mõisapargi renoveerimine, koostöö tugevdamine naaberküladega ning oma küla elanike suurem sidumine ja kaasamine kogukonna tegevustesse.
LOODNA KÜLA, Märjamaa vald
Märjamaa alevist vaid 10-minutilise autosõidu kaugusel asuvas Loodna külas on tugev ja ühtehoidev kogukond, mis annab külale jõu ja särtsu ka ilma ametliku külavanemata. Loodna küla aktiiv on kujundanud külast omanäolise paiga, kus kultuuri ja identiteeti hoiavad elus Juurimaa kantri ja Jaanikantri, mis teevad Loodnast tuntud kantriküla.
Küla iseloomustavad rahu ja looduslähedus, selle väärikas ajalugu on seotud Loodna mõisaga, piirkonna arhitektuuripärliga, mille müürides peituvad sajanditevanused lood. Loodna piirkonnas tegutsevad Mittetulundusühing KäsitööPööninG, OÜ Juurimaa Tall, Juurimaa Ratsaspordi Arendamise Ühing, Dagmar Linde Vainu talu, Käki-Tasmuthi hobitalu OÜ. Küla osales ABCD arenguprotsessis, mille raames kaardistati Loodna kogukonna arendamise ABCD ning Loodna küla teeb tihedalt koostööd Sipa ja Laukna piirkonna kogukonnaga.
PURKU KANDI KÜLAD (Purku, Põlma, Vahakõnnu, Valli), Rapla vald
Purku kandi külade piirkond on väga atraktiivne külalislahke kant, kus viimastel aastatel on elanike arv kasvanud. Kogukonnakultuuri hoiavad elus kohaliku kultuurielu edendaja ja Huumorimuuseumi kaasasutaja MTÜ Purculi, Eesti Huumorimuuseum MTÜ, mille kogus on üle 2000 karikatuuri ja temaatilise eseme ligi 80 autorilt, mõisakultuuri kandja ja loodusretkede korraldaja MTÜ Jerwacant, kultuuri- ja külakeskus Järvakandi Mõisa Küün OÜ, endises Purku meiereis tegutsev puhkekeskus Valgusmaja OÜ ning ettevõtluskeskus MTÜ Purku Keskus.
Piirkonna arendamise põhisuunad: edendada põlvkondadevahelist suhtlust, toetada kogukonnaaktiivsust ning hoida elus piirkonna ühiseid väärtusi ja traditsioone; säilitada ja tutvustada Purku kandi kultuuri-, huumori- ja mõisapärandit; luua atraktiivseid võimalusi sisukaks puhkuseks ja kogemusturismiks, pakkudes majutust, matku, kontserte ja kohalikke elamusi; pakkuda lastele ja noortele harivaid ning loovaid tegevusi, mis aitavad kujundada kogukonnatunnet; korraldada regulaarseid liikumis- ja tervisetegevusi, arendada kohalikke ettevõtteid ja teenuseid, mis toetavad kogukonna vajadusi ning loovad töövõimalusi; tugevdada sidemeid teiste Rapla valla ja maakonna kogukondadega ning osaleda ühisprojektides ja koostööalgatustes; tutvustada Purku kandi eripära ja tegevusi rahvusvahelisel tasandil.
