27. novembril koguneti taas Kehtna põhikooli, et arutada tuuleenergia arendusala detailplaneeringuid. Avalikul arutelul anti ülevaade senisest planeerimisprotsessist ning vastati keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kohta esitatud küsimustele.
Lisaks vallale jagasid selgitusi arendajate esindajad Heiki Kalberg ja Piret Toonpere. Veel enne ametliku osa algust tõusis üks kuulajatest püsti ja pidas terava kõne, süüdistades valda puudulikus teavitustöös. Teema puudutab ja tekitab eriarvamusi, mistõttu on avalike koosolekute pidamine protsessi vaatest oluline. Kokkuvõtvalt võib aga öelda, et koosolek kulges pigem teravas meeleolus ning vastused kuulajaid ei rahuldanud.
Kokkusaamise eesmärk oli puudutada avalikul väljapanekul laekunud arvamuskirjasid, mida kokku oli 20. Üldise ülevaate andis valla ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann, kes rääkis, et võrreldes detailplaneeringu algatamisega on täna vallas kaks kolmandikku võimalikest tuulikute positsioonidest kõrvaldatud. T4 alal räägitakse nüüd 22 tuuliku asemel üheksast, T2 alal tehti taotlus kuuele, avalikustamisele läksid neli ning veel käivad täiendavad uuringud. Schumann ennustab detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamist 2026. aasta teises kvartalis, pärast seda toimub järjekordne avalikustamine ja avalik arutelu. Kehtestamine jääb ehitusspetsialisti sõnul veel päris kaugesse tulevikku.
Arvamuskirjadele hakkas vastuseid andma Toonpere. Teemaplokid olid sarnased varasematega: linnud, nahkhiired, taimed, põhjavesi, jäätmed, müra, visuaalne mõju jm. Peamised küsimused linnustiku ja taimede osas puudutasid uuringute piisavust ja metoodikaid. Veel jätkatakse konnakotka pesapaikade uurimist ja otsitakse lahendusi, kuidas tuulepargid neile ohutult rajada.
Õhtut modereerinud Martin Herem küsis, kas mõni uuring on ka lõpetatud. Toonpere sõnul ei tehta enam täiendavaid uuringuid nahkhiirte ja taimede osas. Kotkaklubi MTÜ esindaja väljendas kriitikat linnu-uuringute osas, öeldes, et neid on tehtud ebapiisavas mahus. Hetkel ootab klubi huviga täiendavate uuringute tulemusi. Arvamust jagas veel üks kohalolnu, kelle sõnul tõestas tema poolt tellitud juristide arvamus, et linnu-uuringud praeguses mahus ei ole uuringud, vaid vaatlused.
Kõlama jäi veel mure põhjavee pärast – arvamustes toodi välja, et tuuleparkide rajamine võib jätta kaevud kuivaks või ohustada vee kvaliteeti. Toonpere sõnul on mõju põhjaveele vaid ehituse ajal ning põhjavee kogust tuulepargi rajamine ei vähenda. Reostus võib tekkida vaid avariiolukorras, näiteks õlilekke puhul.
Toonpere toonitas, et kuivõrd kõik planeeritavad alad asuvad vähemalt ühe kilomeetri kaugusel eramutest, on ta kindel, et kaevude kuivamisega probleeme ei teki. Kaevud võetakse aga jälgimisse ja kui mõni neist peaks kuivaks jääma, on arendaja kohustus kahju taastada.
Koosolekul juhiti tähelepanu veel sellele, et tuulikute kasutusaja lõppedes puudub planeeringus kohustus eemaldada vundamendi betoon ja taastada mets. Samuti ei saa vald kehtestada nõuet, et pankroti korral vastutaks tuuliku likvideerimise eest uus omanik.
Uue teemana tõi vald lauale sotsiaalmajandusliku analüüsi, mille käivitamist plaanitakse järgmise aasta jooksul ja mille sisu tutvustas Schumann. Analüüsi eesmärk on hinnata tuuleparkide rajamise ja käitamise mõjusid kohalikele elanikele, keskendudes muu hulgas hirmudele ja ootustele, kinnisvara väärtusele, elukeskkonnale, avalikele teenustele, rahalisele mõjule ning info- ja usalduskeskkonnale.
Vald plaanib kasutada kombineeritud metoodikat, mis hõlmab põhjalikku elanikkonnaküsitlust, intervjuusid, fookusgruppe ja paneelarutelusid. Andmete kogumisega alustatakse plaani järgi 2026. aasta aprillis ning tulemused esitatakse volikogule sama aasta juunis.
Kehtna vald ongi selline ,kes ei teavita rahvast,mõttetu vald saaks ainult väiksemad külad välja suretada.
Professor Mattsson sõnas Postimehele antud intervjuus, et Pärnumaal asuva, Enefit Greenile kuuluva Sopi-Tootsi tuulepargi lähikonnas elavate inimeste organismile võib teatud tuuleolude puhul teatud kohtades avalduda üle 100, kuni 172 detsibelline (dB) helivõimsus ühe hertsi sagedusel, ametlikult on inimesele ohtlik üle 40 dB mõju. See on infraheli, mida inimese kõrv ei kuule, kuid aju registreerib (PLOS One, 2017).
Saksamaa majandus on täielikult hävimas ning suurtes raskustes seoses rohepöördega. Meie liigume samas suunas, kuid otsustajaid ei huvita, sest miljonid on tähtsamad. Norra plaanib ka rohepöördest eemalduda. Meile valetatakse odavast elektrist, kuid kahjuks läheb see aina kallimaks. Minu elektriarves energia kulu( kuhu on püsikulud juba teatud määral arvestatud) moodustab kogu arvest 27 % ja muude kulutuste osakaal hakkab uuel aastal veelgi suurema. Nii me tapame oma eluolu.
Palun ärge laske rääkima Schumani, kes on veel ümmargusema jutuga kui kõige ümmargusem AI.