Katri Reinsalu / foto: Siim Solman
Esimesel septembril lõpetas oma töö maavalitsuse haridusosakond, mille töö võttis üle haridusministeerium. Paraku ei ole kõik nii sujuvalt läinud, kui oleks ehk oodanud ja seega puuduvad veel ametlikud andmed, kui palju eelmisel nädalal maakonnas lapsi esimesse klassi läks.
Vastused saime valdadest. Kõige suurema koolialustajate arvuga saab loomulikult uhkustada maakonnakeskuse vald ehk Rapla. Kõikides valla koolides kokku asus haridust omandama 148 esimese klassi õpilast.
Vallavanem Kalle Toomet ütles, et selle tulemusega võib rahule jääda. Viimasel kahel aastal on Vesiroosi gümnaasiumis avatud kolm paralleelklassi. Tänavu sai ka ühisgümnaasiumis kolmas paralleel loodud. Arvuliselt jäi Vesiroosi gümnaasium aga mõne õpilasega peale ja sinna asus Rapla vallas kõige enam õpilasi õppima.
Kohila vald saab aga tunda uhkust maakonna kõige suurema kooli üle. Gümnaasiumis avati neli klassi ja 1. klassis alustas koos Hageri kooli lastega 92 õpilast. Mõisakoolis lisandus neile veel 33 õpilast.
Märjamaa vallas alustas esimest kooliteed 72 õpilast. Kõige enam läks õpilasi Märjamaa gümnaasiumisse, kus loodi kaks esimest klassi ning neisse asus õppima 55 last. Varbolas läks kooli 9 ja Valgus 8 last. Märjamaa haridus- ja kultuurinõunik Tõnu Mesila ütles, et sellise tulemusega võib igati rahule jääda.
Kehtna vallas oli tänavu eelmiste aastatega võrreldes veidi vähem koolialustajaid, kokku 40 last. Eelnevatel aastatel avati Kehtna põhikoolis kaks esimest klassi, tänavu saadi hakkama vaid ühega. Kehtna valla haridus- ja kultuurinõunik Kristiine Vahtramäe ütles, et sündide arvu vaadates võib ennustada, et umbes sellist taset on ka järgnevatel aastatel oodata.
Maakonnas on ka mitmeid väiksemaid koole väiksemates valdades. Käru vallas alustas kooliteed 5 õpilast. Kooli direktor Lilian Voog ütles, et alati võiks õpilasi rohkem olla, aga suund on paremuse poole ja tundub, et õpilaste arv aastatega pigem kasvab.
Kaius alustas kooliteed 8 õpilast. Vallavanem Ülle Kiviste ütles, et arvestati 10 õpilasega, aga kuna paar kooliealiste lastega perekonda kolis ära, jäi alles 8. Loomulikult soovitakse klassis näha 15 õpilast, aga saadakse hakkama ka kaheksaga.
Vigala valla kahes põhikoolis alustas kooliteed kokku kuus õpilast. Õpilased jagunesid koolide vahel võrdselt.
Raikküla vald on eriti rõõmus oma 13 õpilase üle. See on lähiaastate tublim tulemus. Suve jooksul said värskema väljanägemise ka paar klassiruumi. Järgmisel aastal nii suurt klassi ei prognoosita.
Järvakandi vallavanem Mart Järvik aga ütles, et saadi üle aastate kehvim tulemus. Kooliteed alustas kõigest seitse last. Lasteaiarühmade suurust vaadates on aga lootust, et järgnevatel aastatel on aktusel jälle rohkem lapsi näha.
Juuru vald on oma 11 õpilasega täiesti rahul. Vallavanem Aare Heinvee tõi aga tänavuse aasta juures hoopis teise omapära välja. Nimelt on kooli alustanud laste hulgas vaid üks tüdruk. Tal on seega kokku 10 klassivenda.
