Pressiteade
Fakt, et leetrid on ohtliku nakkushaigusena hakanud levima Eesti inimeste vahel, on hoiatussignaal sügavamast probleemist kogu siinses vaktsineerimissüsteemis, hindavad tervishoiu valdkonna eksperdid.
Tallinna Lastehaigla kõrgelt hinnatud lastearsti Reet Raukase sõnul on Eestis leetrite ja ka teiste haiguste vastu vaktsineeritud juba kriitilisest piirist vähem lapsi, mis seab ohtu ka täiskasvanud ja kogu tervishoiusüsteemi tervikuna. “Viimatine avalikkuse ette jõudnud leetrite juhtum, kus ühe Eesti kooli vaktsineerimata õpilane nakatus leetritesse Eestis, näitab must-valgel kohalikku probleemi süvenemist. Kümnest nakatunust üheksa on vaktsineerimata. See ei ole erand, vaid märk laiemast probleemist. Vaktsineerimiskaitse on langemas ka teiste nii nimetatud unustatud nakkushaiguste puhul, mis võivad taas levima hakata,” rääkis Raukas.
Leetrite vastu vaktsineerimise määr on langenud juba alla haiguse leviku pidurdamiseks vajaliku taseme ehk 95%. Kuigi on olemas ohutu vaktsiin, suri Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel 2024. aastal maailmas leetritesse hinnanguliselt 95 000 inimest, enamik neist olid vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud alla 5-aastased lapsed.
“Keegi ei tohiks nakatuda või surra haigustesse, mis on vaktsiiniga välditavad. Kurvastava tõsiasjana võtab võimust erinevate haiguste vastase vaktsineerimise langus ja üha süvenev umbusk, vaktsiinikõhklused ja valeinfo levik Baltikumis tervikuna. Murettekitavalt levib sama trend ka tervishoiutöötajate endi seas, mis õõnestab avalikkuse usaldust,“ leidis Raukas.
SA Tallinna Koolitervishoiu juhtivõde Külli Reinsalu tõdes, et murekohad on kooliõdede vaatenurgast samad ja leidis, et lisaks süsteemsetele lahendustele on vaja kasvatada ka teadlikkust. Terviseameti andmetel on 2023. aasta seisuga Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last õigeaegselt erinevate haiguste vastu vaktsineerimata.
“Selleks, et meie kõigi tervis oleks kaitstud, peab vaktsineerimise olulisuse ja kasutegurite selgitamine olema järjepidev nii lapsevanemate, laste kui ka tervishoiutöötajate seas. Samuti ei tohiks laste tervisekaitse arenenud e-riigis takerduda tervishoiusüsteemi enda taha ning vaktsineerimiskorraldus peab olema läbimõeldud ja sujuv. Siin aitaks ühe lahendusena perearstide ja kooliõdede tihedam koostöö, kus nõusolekuid küsitakse juba perearstikeskustes enne kooli jõudmist, et vältida katkestusi ja viivitusi vaktsineerimises,“ ütles Reinsalu.
Ka Raukase sõnul seisneb lahendus alarmeerivale olukorrale mitmekülgses lähenemises ja ühises tegutsemises, et kõrvaldada takistused, mis pärsivad vaktsineerimise õigeaegset ja tõhusat läbiviimist. „Vaja on riigi, raviasutuste, arstide, õdede ja ravimifirmade tihedamat koostööd, et pakkuda inimestele selget, usaldusväärset ja teaduspõhist teavet ning tasakaalustada valeinfo levikut,“ loetles lastearst.
“Oluline on ka see, et täiskasvanud hoolitseksid oma vaktsineerimiskaitse eest. Näiteks leetrite puhul soovitatakse aastatel 1980–1992 sündinutel kaaluda korduvvaktsineerimist, kuna toona kasutatud vaktsiinid ei pruukinud tagada täielikku kaitset. Kuigi korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline, on see taskukohane,” lisas Raukas.
