Sisuturundus
Rail Baltic Estonia
2025. aasta lõpuks on Rail Baltic – Balti riikide Euroopa raudteevõrguga ühendamisele suunatud taristuprojekt – jõudnud Eestis otsustavasse etappi: ehituslepingutega on nüüd kaetud kogu põhitrass Tallinnast Eesti–Läti piirini ning enam kui 100 kilomeetrit raudteed on aktiivses ehituses.
870 kilomeetri pikkune Rail Balticu raudtee, mis kulgeb läbi Eesti, Läti ja Leedu Varssavisse ning rajatakse Euroopa standardrööpmelaiusele, on alates 2025. aastast jõudnud intensiivsesse ehitusfaasi. Eestis katab trass 213 kilomeetrit ning valdav osa sellest on nüüdseks ehituslepingutega kindlustatud, samal ajal kui maade omandamine on lõpule viidud või õiguslikult tagatud umbes 86 protsendil trassist.
„Ülemistest kuni Eesti–Läti piirini on kogu põhitrass nüüd ehituslepingutega kaetud,“ ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets aasta lõpu pressibriifingul, rõhutades, et projekt on jõudnud faasi, kus see toimib järjepideva raudteekoridorina, mitte üksikute lõikudena. Sõlmitud on ligikaudu 1,1 miljardi euro väärtuses finantseerimiskohustusi, mis annab projektile pikaajalise kindluse.
Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 249 km/h ja kaubaveole kuni 120 km/h ning see on võimalus transpordiheitmete vähendamiseks ja ka Balti riikide sidumiseks Kesk- ja Lääne-Euroopa majandusruumiga. 2026. aastal plaanib Eesti käivitada suuremahulised hanked Pärnu rahvusvahelise reisiterminali, Muuga kaubaterminali, Ülemiste veeremidepoo ning kogu raudtee liiklusjuhtimissüsteemi rajamiseks.
„Need on komponendid, mis muudavad raudtee toimivaks transpordisüsteemiks, seovad majandusega ja inimeste igapäevaste liikumistega,“ ütles Salomets. Lisaks tsiviiltranspordile on Rail Balticul ka strateegiline tähendus. Raudtee kavandatakse suurema kandevõime ja laiema veoprofiiliga kui tavapärased Euroopa raudteed, võimaldades kuni 25-tonniseid teljekoormusi.
Rail Balticu ehituse edenemine on kiirenenud ka teistes Balti riikides. Lätis on alanud põhitrassi ehitus lõunapoolsel lõigul Iecava piirkonnas ning Riia rahvusvahelise reisiterminali kandekonstruktsiooni valmimine on kavandatud 2026. aastaks, reisijate teenindamine peaks algama 2027. aastal. Leedus on aktiivses ehituses juba 77 kilomeetrit ja ehituslepingutega kaetud enam kui 110 kilomeetrit Rail Balticu põhitrassi, sealhulgas suured sillad ja jaamataristu.
Eesti jaoks saavad lähiaastad olema otsustavad, kui projekt liigub süsteemide paigaldamise, testimise ja lõpliku kasutuselevõtu suunas kümnendi lõpus. Salometsa sõnul on aga kõige ebakindlam etapp juba seljataga.
„Varem oli põhiküsimus see, kas Rail Baltic üldse kunagi teoks saab,“ ütles ta. „Nüüd on väljakutse elluviimine – keeruka piiriülese raudteesüsteemi õigeaegne valmimine ja see, et kõik seda ümbritsevad süsteemid oleksid valmis hetkeks, mil rongid liikuma hakkavad.“
