Katri Reinsalu / eskiis Sirkel ja Mall
Raplasse Rappeli keskuse lähedusse on planeeritud uus elamurajoon, kus on ette nähtud kakskümmend viis ühepereelamu- ja kaheksa korterelamukrunti. Detailplaneering on koostatud ja põhimõtteliselt valmis kehtestamiseks, kuid maavanem ei ole sellele oma heakskiitu andnud.
Detailplaneeringu kehtestamine Sügise ja Suve tänavale oli päevakorras viimasel Rapla vallavolikogu istungil. Ettekande teinud vallaarhitekt Marko Järvela tegi aga ettepaneku seda hoopis esimese lugemisena võtta. Detailplaneering on olnud avalikul väljapanekul, kuid ühtegi arvamust ega ettepanekut sellele ei laekunud. Maavanem on teinud järelevalve ning oma 28. augusti korraldusega jätnud selle heaks kiitmata. Sellises olukorras, kus valla ja maavanema arvamused lahku lähevad, lahendab olukorra riigihalduse minister.
Tiit Tammsaare küsimusele, miks maavanem oma heakskiitu pole andnud, vastas Järvela, et sisuliselt hinnatakse projekti liiga suures mahus üldplaneeringut muutvaks ning lähteülesandes on vastuolusid. Näiteks ei suudeta tagada nii palju parkimiskohti, kui vaja oleks. Järvela sõnul töö selles osas käib.
Maavanema otsus tekitas volikogu liikmetes pahameelt. Margus Tamberg leidis, et maavanem sisuliselt keelab tegutsemise inimestel, kes reaalselt on valmis midagi tegema. Tamberg oli seda meelt, et selliseid olukordi võiks lasta turul reguleerida. Kui tegemist oleks väga halva planeeringuga, siis jääks see ellu viimata. Praegusel juhul on aga investor valmis riski võtma.
Raplal on arendust vaja
Tulise sõnavõtuga arenduse kaitseks esines Kristjan Aller. Ta alustas Platoni mõtteteraga, et kui asjast on kasu, tuleks tegutseda. Kui aga kahju, siis tegutsemata jätta. Kasulike projektide puhul tuleks tema sõnul esmalt mõelda, kuidas need ellu viia ja mitte hakata otsima põhjuseid, miks need tegemata jätta. Täna on olukord tema arvates pigem selline, et ametnik ajab näpuga järge ja teeb asjaajamise võimalikult ajamahukaks ning keeruliseks.
Alleri sõnul ongi Rapla valla üldplaneeringu kõige suurem probleem selles, et see sörgib alati ajal järel ja ei ole kunagi tulevikku vaatav. Selle koostamisel ei kaasatud ühtegi kinnisvaraeksperti, vaid tegemist on puhtalt arhitektuurse nägemusega.
Kui me tahame oma linnas võimaldada kinnisvaraarendusi, siis tuleb aga arvestada, et lisaks arhitektuursele nägemusele peab üldplaneering hõlmama ka ehitustehnilist lahendust ja tasuvusanalüüsi. Täna välja toodud vead ei ole nii suured, et sellepärast arendust takistada, leidis volikogu liige. Küll aga võib endast ohtu kujutada arengule piduri tõmbamine.
„Me võime arendajatele ju seada kõikvõimalikke tingimusi, krundi suurusest alates kuni päikesepaneelide paigaldamiseni. Ainuke probleem seisneb selles, et sellisel juhul jäävad asjad lihtsalt tegemata.“
Ühelt poolt takistatakse sellega linna arengut, kuid sama oluline on ka sõnum, mis laiemalt välja saadetakse, ehk teistele arendajatele edastatakse sõnum, et Rapla on koht, kus ei saa asju ajada ja tegeletakse rohkem bürokraatia kui sisulise poolega.
„Tuleb aru saada, et meil on seda vaja. Raplal on seda vaja. Arendajal ei ole seda vaja,“ ütles Aller. Suure tõenäosusega liigub arendaja lihtsalt edasi ja valib koha, kus on hea asju ajada. „Rapla ei ole kindlasti koht, mille pärast hakatakse võitlema,“ lisas ta.
Samas on ka teada, et sinna, kus on, tuleb alati juurde. Ehk ühe arenduse käikuminek muudaks piirkonna ka teistele arendajatele kohe palju perspektiivikamaks. On ka neid, kes arvavad, et Raplas peaksidki ehitama need, kes seda ise suudavad teha. Alleri sõnul on see vale lähenemine, sest see ei toimi. Samas kaotab Rapla pidevalt tööealist elanikkonda.
Aller tuletab meelde, et neli aastat on majanduskomisjonis arutatud selle üle, milline on jätkusuutlik majanduskeskkond ja kuidas saab ettevõtluskeskkonda parandada. Iga kord jõutakse aga sinna, et Rapla suurim probleem on likviidse kinnisvara puudumine. Tema sõnul on mõnes mõttes ime, et täna siia arendaja tulnud on. Selge on ju see, et Rapla ei ole niivõrd perspektiivikas koht, kuhu paljud äri tegema tahaksid tulla. Praegusel juhul on arendajaks Eesti tipptegija, kellel on hulganisti kogemust selles valdkonnas ja seda tasuks ära kasutada.
Näiteks Tallinna areng algas vanalinnast, liikus edasi kesklinna, äärelinnadesse ja seejärel ümberkaudsetesse valdadesse. Mitmed lähivallad said aru, et elanikud on nende jätkusuutlikkuse mootor ning läksid ise arendajate juurde. Arendajatele pakuti maad ja tehti tänavad ning kanalisatsioon. Püüti vastu tulla. Praegu on Raplas aga hoopis vastupidine olukord, kus arendaja ei küsi midagi ja tahab asjalikku asja teha, kuid sellele seistakse vastu.
Eelarve- ja arengukomisjoni esimees Jüri Võigemast ning majanduskomisjoni esimees Ain Täpsi pooldasid aga vallaarhitekti ettepanekut ja volikogu hääletas selle poolt. Detailplaneeringu kehtestamise teine lugemine on seega järgmisel volikogu istungil.
