Siim Jõgis / foto: Siim Solman.
Avis Utilitas Rapla sõlmis tugeva ameeriklasest tagamängija Nolan Cressleriga (23) lepingu juba augusti esimeses pooles, aga mängija jõudis Raplasse alles laupäeval. Käesoleva nädala esimene pool on läinud tal sisseelamiseks. Esimest korda kohtus ta oma uue meeskonnaga esmaspäeval,
4. septembril.
Nolan Cressler lõpetas kevadel ülikoolikarjääri tugevas Vanderbilti meeskonnas, kus ta mängis kaks hooaega ühes NCAA tugevaimas, SEC konverentsis. Ülikoolikorvpalli alustas ta Cornelli ülikoolis New Yorgi osariigis, kus oli selge liider keskmiste näitajatega 16,8 p, 4,2 l p ja 1,6 söötu. Otsides suuremat väljakutset, siirdus ta pärast kahte aastat Vanderbilti, kus pidi leppima pisut väiksema rolliga. Ülikoolis õppis ta ärijuhtimist. Eeskujudena korvpallis nimetab ta oma venda Andrew’d ning San Antonio Spursi ja Argentiina koondise tagamängijat Manu Ginobilit.
Olulised asjad esimesena. Loodan, et ükski teie pereliige ega sõber ei saanud orkaani Harvey tõttu kannatada.
Pereliikmed mitte, aga mõned minu kunagised meeskonnakaaslased elavad Houstonis. Õnneks jäid nende kodud terveks, aga nende pere ja sõbrad said küll kannatada. Jälgisin olukorda pidevalt veendumaks, et minu sõpradega midagi hullu ei juhtu.
Te jõudsite Eestisse laupäeval. Mis on teie esmamulje uuest riigist ja uuest meeskonnast?
Seni on kõik suurepärane. Jõudsin siia laupäeval ja algul oli kõik pisut ärev. Sain kodu ja auto ning alles esmaspäeval kohtusin meeskonna ja teise ameeriklase Devonte Upsoniga. Rapla on väike ja ilus linn. Kõik inimesed on minuga kenasti käitunud ja meeskonnakaaslased on ka lahedad. Mänedžeri ja treeneritega saan väga hästi läbi. Ootan juba uut hooaega.
Kas teil oli ka varasemat kokkupuudet Euroopa korvpalliga?
Minul mitte, aga mul on endisi meeskonnakaaslasi ja sõpru, kes on Euroopas erinevatel tasemetel mänginud. Mind see igal juhul aitas, kui sain nendega rääkida. Pidin leidma endale agendi ja otsustama, mis riigis oleks mul kõige parem mängida. Minu abikaasa jõuab Eestisse järgmisel nädalal. Minu tuttavad on samuti varem oma kallimad endaga kaasa võtnud ja selles osas oli hea nõu küsida. See aitas ka abikaasat rahustada.
Oli see keeruline otsus kodust lahkuda ja jätkata karjääri Euroopas?
Tegelikult mitte. Isegi ülikoolis õppides ei saanud ma väga tihti kodus käia. Võib-olla üks kuu aastas. Olen pärit Pittsburghist Pennsylvania osariigist. Kõrgkooli läksin kõigepealt Cornelli ülikooli, mis asub New Yorgi osariigis, ja seejärel Vanderbilti ülikooli, mis asub Nashville’i linnas Tennessees. Enne maid ma tavaliselt koju ei jõudnud. Mõned üksikud nädalavahetused ehk olid vabad. Tänavuse suve veetsin kodus ja see on kõige pikem aeg, kui ma viimase viie aasta jooksul kodus olen olnud.
Minu unistus on alati olnud saada professionaalseks korvpalluriks. Kui ma taipasin, et NBA-sse pääsemine ei ole tõenäoline, tundus Euroopas mängimine kõige tõenäolisema valikuna. Samuti huvitas mind võimalus kogeda enda jaoks uut kultuuriruumi.
Mainisite, et kasvasite üles Pittsburghis. Kas seal hakkasitegi korvpalli mängima?
Jah, tegelikult küll. Juba kolme- või nelja-aastaselt. Mu vanem vend Andrew mängis korvpalli ja tema eeskujul hakkasin mina ka mängima. Mu isa mängis ka keskkoolis korvpalli.
Miks just korvpall ja mitte mõni muu spordiala?
Mulle meeldib korvpall mängu kiiruse tõttu. Kunagi ei ole piisavalt aega, et oma järgmise käigu peale mõelda ja tuleb tugineda instinktidele. See mulle meeldib. Korvpall on üks raskemaid spordialasid, mida professionaalsel tasemel teha. Mulle meeldib endale väljakutseid seada ja iga päev pakub korvpall uut väljakutset.
Kui palju te teadsite Eesti kohta enne siia tulekut?
Palju ei teadnud, aga üks minu sõber on mänginud ühe Tallinna meeskonna eest. Peale selle ma rohkem ei teadnud. Rääkisin temaga ja ta soovitas häid kohti, kuhu sööma minna. Mainis, et ta on Rapla vastu mänginud. Olen üsna veendunud, et Rapla võitis tema meeskonda. Eesti kohta teadsin veel seda, kus see kaardi peal asub, aga rohkem mitte. Kui ma teada sain, et siia tulen, siis tegin päris palju uurimustööd, et selle riigi kohta rohkem teada saada. Mulle meeldib olla ettevalmistunud ja seetõttu tahtsin enne siiatulekut võimalikult palju teada. Palju on siiski veel õppida, aga kogemus on seni väga põnev olnud.
Kes olid teie eeskujud korvpallis?
Minu vend. Ta on alati olnud palju sportlikum kui mina. Püüdsin koos temaga trenni teha ja valmistusin mängudeks ette nii nagu tema. Aga üles kasvades oli minu lemmikkorvpallur Manu Ginobili. Mulle meeldisid see viis, kuidas ta mängib, ja tema salakavalus. Mängu ajal toetub ta rohkem oma oskustele kui tugevale füüsisele. Mulle alati meeldis tema mängu vaadata.
Mis numbrit te meeskonnas kandma hakkate?
24.
On see kuidagi tähenduslik teie jaoks?
Jah, on küll. Olen oma keskkoolis kõigi aegade suurim korvikütt. Teine ja kolmas mängija selles arvestuses kandsid ka numbrit 24. Teisel kohal on minu vend Andrew ja kolmas mees tegi samuti karjääri ülikoolikorvpallis. Me kõik kandsime keskkoolis seda numbrit. Mina kandsin seda Vanderbilti ülikoolis ka.
Mis on teie eesmärgid Alexela korvpalli meistriliigas?
Minu eesmärk on liiga võita. Tahame tagasi finaali jõuda, kus meeskond eelmisel hooajal oli. Tean, et see nõuab palju tööd ja ma olen valmis seda tegema. Kui juba finaali jõuame, siis mõtleme võitmise peale.
Mida teile meeldib teha lõõgastumiseks?
Mulle meeldib olla koos oma pere, sõprade ja meeskonnaga. Vahel vaatan Netflixi. Avastamine meeldib mulle ka. Uute paikade ja restoranide avastamine, kus ma varem käinud ei ole. Midagi väga pöörast mulle teha ei meeldi.
Lõpetuseks soovitage head filmi.
“The Shawshank Redemption” on päris hea Ameerika film.
