Pressiteade
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Riik muutis kodulaenu maapiirkondades paremini kättesaadavaks tänu sellele, et laiendas maapiirkonna eluasemelaenu riiklikku käendust senisest rohkemate piirkondade elanikele ja tõstis käenduse ülempiiri 150 000 euroni. Praegu aktsepteerib riiklikku maapiirkonna eluaseme käendust üksnes Coop Pank.
Valitsus otsustas käenduse tingimusi muuta, et elavdada väiksemate linnade ja asulate kinnisvaraturgu ning luua paremaid elamispindu väljaspool suuremaid linnu.
Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova sõnul on see vajalik ja inimeste poolt oodatud samm. „Kodu rajamise väljapoole suuremaid linnu muudab sageli keeruliseks tõsiasi, et reeglina on seal kinnisvara turuväärtus võrreldes tõmbekeskustega madalam, kuid ehitamise ja renoveerimise hind sisuliselt sama või isegi kõrgem, sest arvestada tuleb ka näiteks täiendavate transpordikuludega. Kuna pangad peavad kodulaene väljastades arvestama alati tagatise turuväärtuse, mitte ehitusmaksumusega, ei saa nad maapiirkondade kodudele pakkuda nii suurt laenu kui ehituseks või renoveerimiseks tegelikult vaja oleks,“ selgitas Ossipova.
Ta lisas, et maapiirkonna eluasemelaenu riiklikku käenduse piirkondade laienemine ja käenduse ülempiiri suurenemine aitab tekkinud turutõrget kindlasti leevendada.
Riiklikku maapiirkonna eluasemelaenu käendust vahendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS). Käendus on mõeldud inimestele, kes soovivad võtta laenu eluaseme ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks ning kellel puudub selleks piisav tagatis või omafinantseering. Sellisel juhul sõlmib pank kodulaenu käenduse EIS nimel.
Praegu aktsepteerib EIS maapiirkonna eluaseme käendust ainult kodumaine Coop Pank, kelle klientide seas on see viimastel aastatel olnud üha populaarsem valik. „Näiteks möödunul, 2025. aastal sõlmisime EIS maapiirkonna eluasemelaenu käendusega kodulaenulepinguid sama palju kui kahel eelneval aastal kokku,“ ütle Ossipova.
EIS maapiirkonna eluaseme käenduse ülempiir on senise 80 000 euro asemel nüüd 150 000 eurot. „See tähendab, et kui seni oleme saanud EIS-i käendusega anda laenu kuni 100 000 eurot, millest EIS käendas 80 000 eurot, siis nüüd saame anda laenu kuni 200 000 eurot, millest EIS käendab kuni 150 000 eurot,“ rääkis Ossipova.
Muutus ka minimaalne nõutav omafinantseeringu osa. Kui seni pidi inimene oma raha investeerima 10% ostu- või renoveerimise hinnast, siis nüüd algab lasterikaste perede omafinantseeringu nõue 5%-st. Noore pere, noore spetsialisti, energiatõhusa kodu soetaja ja kaitseväe ning kaitseliidu veteranide sihtrühma kuuluja peab oma raha panustama vähemalt 10% ning need, kes eeltoodud sihtrühmadesse ei kuulu, 15 %. Täpsed tingimused leiab aadressilt: https://eis.ee/teenused/eluasemelaenu-kaendus/
EIS maapiirkonna eluaseme käenduse puhul võib laenusumma olla suurem kui vara turuväärtus, kuna suurema osa laenust käendab pangale EIS. Seni seati hüpoteek ostetavale või renoveeritavale kinnisvara EISi kasuks, nüüdsest seatakse see panga kasuks ning see peaks katma pangale käendusest tagamata jääva osa laenust.
Lisandusid ka uued piirkonnad, mille elanikud EIS maapiirkonna eluaseme käendust saab kasutada. Nendeks on: Sauga, Paikuse ja Kohila alevik. Lisaks saavad nüüdsest käendust kasutada Rakvere, Viljandi, Rapla, Kuressaare ja Haapsalu linnas kodu ostjad tingimusel, et ostetav eluase ka rekonstrueeritakse või võetaksegi laenu juba endale kuulva eluaseme rekonstrueerimiseks.
EIS maapiirkonna eluasemelaenu käendus võimaldab osta või ehitada kodu maapiirkoda või seal asuvat kodu renoveerida. Muu hulgas on võimalik käenduse abil maale osta korter, elumaja, krunt või suvila. Krundi ostu eesmärk peab sellisel juhul olema elamu ehitamine ning suvila puhul suvila ümberehitus aastaringseks elamiseks.
Lisaks EIS maapiirkonna eluasemelaenu käendusele lihtsustab tõmbekeskustest väljaspoole kodu rajamist ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse ehk MESi kaaslaen. MESi eluaseme kaaslaen on mõeldud maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks või elukoha soetamiseks ja see aitab katta omafinantseeringu nõuet. MESI kaaslaenu saab olla kuni 50% kodulaenu summast. MESi kaaslaenu maksimumsumma on kuni 100 000 eurot. Näiteks, kui pere soovib võtta maale kodu ostmiseks laenu 180 000 eurot, siis saab MES-i osakaal olla 90 000 eurot ehk 50% laenusummast eeldusel, et pank finantseerib laenu samuti 90 000 euro ulatuses.
„Välja on joonistunud ka trend, mis näitab, et EISi maapiirkonna käendust kasutatakse enamasti maale kodu ostmiseks ning MESi kaaslaenuga kodulaenu võetakse maal nii ehituseks kui ka kapitaalseks renoveerimiseks. Oluline on tähele panna, et EISi käendust ning MES kaaslaenu korraga kasutada ei ole võimalik – ühe või teise meetme eelistamine sõltub konkreetse leibkonna vajadustest ja võimalusest ning laenuhaldurid oskavad siinkohal asjakohast nõu anda,“ sõnas Ossipova.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 225 800 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
