Abi küsimine ei ole noorte jaoks alati lihtne, sest vahel ei osata, vahel ei julgeta, vahel puudub usaldus, et keegi päriselt kuulab. Just sellistel hetkedel ei piisa sellest, et uks on lahti ja abi ootab – vahel tuleb ise minna noorte juurde, astuda nende maailma ja leida nad üles seal, kus nad tegelikult on.
Õhtuhämaruses Rapla tänavatel ringi liikudes on lihtne näha vaid noorte gruppe, kes seisavad kaubanduskeskuse ees, istuvad pargipingil või jalutavad sihitult ühest kohast teise. Palju raskem on märgata seda, mis neil tegelikult hingel on, sest igal noorel on oma lugu – mõnel kergem, mõnel raskem. Need võivad mõjutada igapäevaelu, suhteid ja vaimset tervist.
