Raamatukogude aasta kokkuvõtetest selgub, et eesti raamatul läheb päris hästi. Eesti kirjanike raamatuid laenatakse ja loetakse ning mitmed neist kuuluvad laenutuste tippu. Samas tõdevad raamatukogude juhid, et kuigi eesti raamatu aastal käidi palju raamatukogudes korraldatud üritustel, see üldist raamatukogu kasutust ei suurendanud.
Raamatukogud teevad praegu aastaaruandeid ning nendest selgub, et mõnevõrra on vähem registreeritud lugejaid, kuid samas on kasvanud laenutuste arv.
Kehtna vallas oli lugejaid 61 võrra vähem kui 2024. aastal (1508 vs 1569). „Muutus on mõõdukas ning ei näita trendipööret, vaid pigem tavapärast aastast kõikumist. Oluline on arvestada, et teeninduspiirkonna elanike arv vähenes aasta jooksul 68 inimese võrra, mis mõjutab otseselt ka potentsiaalsete kasutajate hulka,” ütles Kehtna raamatukogu direktor Eve Rõuk.
Kehtna valla raamatukogudes on vähenenud just lapslugejate arv (2024. aastal oli 527, 2025. aastal 472). „Varasem praktika, kus õpilased kogunesid raamatukokku koolibussi ootama, on taandunud, sest lähedal asuv noortekeskus, kus pakutakse organiseeritud ja atraktiivseid tegevusi, on meile tugev konkurent. Samuti on määrav vananenud arvutipark, mis vähendab laste motivatsiooni raamatukogu külastada, eriti neil, kes kasutasid raamatukogu eeskätt digivahendite tõttu,” rääkis Eve Rõuk põhjustest, miks lapsi raamatukogus vähem näha on.
Rõugu sõnul näitab lugejate arvu muutus ka seda, et raamatukogu kasutatakse teistmoodi. „Raamatukogu roll liigub rohkem kogukonna- ja teenuskeskuseks (ruum, sündmused, infootsing) ning vähem traditsiooniliseks laenutuskeskuseks. Vähem on juhuslikke ja ajaviitelisi külastusi, rohkem sihipäraseid käike.”
Kehtna raamatukogus tegutseb regulaarselt raamatuklubi, kus tutvustatakse uusi raamatuid, jagatakse lugemissoovitusi ning käivad külalisesinejad. Kirjandusõhtud, autorikohtumised, lugemistunnid ja ettelugemised toimuvad ka klubiväliselt.
Eesti raamatu aasta mõjutas Rõugu sõnul raamatukogude külastatavust positiivselt selles mõttes, et inimesed käisid rohkem erinevatel üritustel, näitustel, autorikohtumistel ja osalesid lugemismängudes, kuid igapäevast külastamist see eriti ei mõjutanud.
„Seega oli mõju eelkõige kvalitatiivne – suurenes huvi eesti kirjanduse vastu, kasvas osalus sündmustel ja sihipäraste külastuste osakaal, mitte niivõrd juhuslike igapäevakülastuste arv,” sõnas Rõuk.
Kohila vallas seevastu suurenes 2025. aastal lugejate arv 48 võrra võrreldes 2024. aastaga. Rohkem on just täiskasvanud lugejaid. Lapsi oli kaheksa võrra vähem, kuid näiteks Hageri harukogus oli kolm last rohkem.
Kokku oli Kohila raamatukogus koos Hageri haruraamatukoguga 2258 lugejat, nendest 845 alla 16aastased. Andmetes on arvestatud iga lugejat üks kord, toonitas Kohila raamatukogu direktor Kristiina Bender, sest on ka neid, kes on lugejad mõlemas raamatukogus.
„Kui võtta eraldi keskkogu lugejad, siis neid oli 2048, harukogul 313 lugejat. Ainult 103 inimest on lugejad vaid ühes raamatukogus, teised kasutavad mõlema raamatukogu teenuseid.”
Raamatukogus tegutseb lugemisklubi. Möödunud aastal käidi koos kord kuus jaanuarist maini. „Räägiti aafrika, soome ja läti kirjandusest ning ka tehisintellektist. Lugemisklubi sügisesel kokkusaamisel külastati Tallinnas asuvat hoiuraamatukogu koos Rapla keskraamatukogu lugemisklubiga,” rääkis Kristiina Bender ja lisas, et selle aasta alguses alustas kooskäimist ka algklassilastele suunatud laste lugemisklubi.
Ka Bender ütles, et raamatuaasta otseselt külastatavust ei tõstnud, kuid palju käidi raamatukogu korraldatud sündmustel ning kirjanike esinemisi oli möödunud aastal palju (nt Piret Jaaks, Kristiina Ehin, Ene Sepp, Toivo Tänavsuu, Kätlin Vainola, Hageri harukogus Leelo Tungal). Lisaks raamatuaastale tähistati Kohilas ka raamatukogu 100. juubelisünnipäeva.
„Kõige rahvarohkem oli näiteks Kohila raamatukogus kohtumine kirjanike Andrus Kivirähki ja Mart Juurega, kus kuulajaid oli ligi 100,” märkis Bender.
Märjamaa valla keskraamatukogu direktor Ede Talistu ütles, et lugejate arv on üldiselt stabiilne ja võrreldav 2024. aastaga, kuid paratamatult mõjutab näitajaid valla elanike arvu vähenemine. Märjamaa keskraamatukogus oli möödunud aastal lugejaid 1283, sh 569 last ja vallas kokku 2129, sh 808 last. Üldist külastuste arvu raamatuaasta ei mõjutanud, aga üritustel osalejaid oli Talistu sõnul 24% rohkem kui 2024. aastal.
Märjamaal järjepidevalt tegutsevat raamatuklubi ei ole, kuid Ede Talistu sõnul on vallas väiksemaid kirjanduslikke huvigruppe, kes kogunevad kirjanduslikeks aruteludeks.
Raha kogude täiendamiseks oli vähem
Eelmisel aastal vähenes riigi toetus raamatukogudele. Teavikute soetamiseks eraldas riik 2025. aastal ühe elaniku kohta 1,88 eurot, ütles Kristiina Bender, ehk vähenemine oli ligi 7%.
Kõigis maakonna valdades on omavalitsused toetanud raamatukogude komplekteerimist ehk raamatute ja perioodika ostu suurema summaga kui riik, mis on mõneti ka loogiline, sest raamatukogud on omavalitsuse asutused. „Omavalitsuste toetus võiks suurem olla, aga vähemalt ei ole see vähenenud nii, nagu riigi oma,” ütles Bender ja lisas, et Kohila valla toetus oli eelmisel aastal 74 euro võrra suurem kui 2024. aastal ehk enam-vähem sama.
Kehtna valla toetus raamatute ja perioodika soetamiseks on umbes 30% suurem, kui raamatukogu saab riigilt. „Tänase seisuga muudatusi ei ole,” ütles Eve Rõuk.
Ka Märjamaal on omavalitsus siiamaani toetanud raamatukogusid suurema summaga, kui laekub riigilt.
Arvulised andmed toome ainult kolme valla keskraamatukogude kohta.
Möödunud aastal osteti kõige rohkem uusi raamatuid Märjamaale – 1954. Kohilas täiendati kogu 1674 ja Kehtnas 883 raamatuga. Raamatuid tuli ka maha kanda. Kehtnas kustutati 1607, Kohilas 1602 ja Märjamaal 1251 raamatut. Kokkuvõttes oli Kohila raamatukogus aastalõpu seisuga 47 976 raamatut, Märjamaal 44 598 ja Kehtnas 28 161 raamatut.
Ajakirjandusväljaannetest telliti Kohilasse 35 ajakirja ja kaheksa ajalehte. Kehtnas telliti nii ajakirju kui ka ajalehti kümme nimetust ja Märjamaa valla raamatukokku telliti koguni 43 nimetust ajakirju ja 10 ajalehte.
Rohkem loetakse eesti kirjandust
Kohila vallas oli laenutusi koos pikendustega 52 617, neist peakogus 45 703 ja harukogus 6914. Ajakirju-ajalehti laenutati pea- ja harukogus kokku 2184 korda.
Kehtna vallas oli möödunud aastal üle 600 laenutuse rohkem kui 2024. aastal (2024 – 33 931, 2025 – 34 585). Suurenes ka infopäringute arv. „Huvitav on see, et kasv toimus hoolimata külastuste üldisest vähenemisest. See viitab sihipärasematele külastustele (tullakse konkreetse eesmärgiga laenama), laenutus- ja tagastuskastide kasutuselevõtu mõjule, kogude ja teeninduse heale vastavusele lugejate vajadustele,” ütles Eve Rõuk.
Huvi ajakirjanduse vastu on keskmine, lisas Rõuk. „On püsikliendid, kes regulaarselt võtavad koju, ja teised, kes loevad kohapeal.”
Märjamaa vallas oli (koos pikendustega) kokku 64 938 laenutust, neist keskkogus 26 694. Ajalehti saab raamatukogus lugeda vaid kohapeal. Ajakirjandusest oli kohapealseid laenutusi 1702 ja välja laenati 577 ajakirja.
Kõige menukamaks raamatuks osutus möödunud aastal Urmas Vadi „Kuu teine pool”, mida laenutati kõige rohkem nii Kohila kui ka Kehtna vallas. Märjamaal oli see samuti üks loetumaid, jäädes alla vaid Lilli Luugi „Ööemale”.
Kui aga vaadata kogu n-ö edetabelit, hakkab silma, et Kohila keskraamatukogus olid esikümnes valdavalt eesti kirjanike kiidetud-kõneldud teosed (Sven Mikseri „Vareda”, Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandalt”, Lilli Luugi „Ööema”, Piret Jaaksi „Taevatütred” ja Kristiina Ehini „Südametammide taga”) ja välisautoritest menukirjanik Valerie Perrin. Hageris loeti rohkem skandinaavia krimikirjanikke, aga etteotsa jõudsid ka Urve Tinnuri ja Elme Väljaste raamatud.
Ka Kehtna vallas loeti rohkem eesti kirjandust. Lisaks Vadile loeti palju Lembit Uustulndi raamatut „Avameri. Kapten”, Kalle Klandorfi „Palgasõdurit”, Anu Raua „Päevalill torupilli” ja Kärt Hellermaa raamatut „Avameel”. Väliskirjandusest oli Kehtnas loetuim Katherine Pancoli „Pruudil olid jalas kollased saapad”.
Märjamaal loeti lisaks Luugi ja Vadi raamatutele rohkesti veel Valerie Perrini „Kolme”, Sven Mikseri „Varedat” ja Nicola May „Väikest Külaturgu”.
