Helerin Väronen.
Kehtna põhikoolis on sellest õppeaastast kahel klassil kaks klassijuhatajat. Teadaolevalt pole varem Raplamaa koolides sellist süsteemi kasutatud.
Kooli direktor Liivi Siim rääkis, et klassijuhataja töö on hästi vastutusrikas, lapse jaoks on tema kõige tähtsam inimene koolis. Kuid aeg-ajalt vajab klassijuhataja tuge, kellegi teise arvamust. Nii oli kooli otsus proovida kahe klassijuhatajaga süsteemi.
Direktor selgitas, miks selline süsteem on hea: „Kui on rasked momendid, näiteks kui lapsed mõtlevad krutskeid välja ja sa mõtled, kuidas ma käituma pean, kuidas ma lapsevanemaga kontakti saan, siis on hea arutada teise inimesega, kes tunneb neidsamu lapsi. Kolleegi tugi on taga. Mul on lihtsalt elus see kogemus olemas, kui sain seda kasutada eelmistes koolides.“
Selle süsteemi puhul tehakse klassijuhatajatundi koos ja ülesanded on kenasti kahe klassijuhataja vahel ära jagatud. „Mõnele inimesele sobib rohkem selline väärtustel ja traditsioonidel põhinev tegevus, mis on seotud koolisündmustega, üritustega, kogukonna inimestega kohtumistega. Ühesõnaga, talle meeldib organiseerida. Teine on korralik, korrektne. Koolis on ju palju bürokraatiat ja mõnele sobib see märksa rohkem, kui pidev suhtlemine ja organiseerimine,“ rääkis Siim.
Kaks klassijuhatajat võimaldavad ka näiteks õppekäikudel paremini käia. Seaduse järgi peab olema kümne lapse kohta üks täiskasvanu, nii et kui veel üks lapsevanem kaasata, saab probleemideta õppekäikudel käia. Siim sõnas, et selles protsessis kasvavad ka klassijuhatajad ja nemad tunnevad laste muresid paremini kui teised õpetajad.
Kooli eesmärk on pakkuda lapsele parimat, mida pakkuda on, ja kasvatada teda nii, et ta elus hakkama saaks. Ja kui selleks on vaja kahte klassijuhatajat, kes oleks üksteisele toeks, siis miks mitte sellist süsteemi rakendada. Seaduses ei ole piiratud, et klassil võib olla vaid üks klassijuhataja. Siimi sõnul tahetakse, et kahe klassijuhatajaga klassid läheksid ikka üheksanda klassini välja. Ja kui on õpetajaid ning vajadust, siis võiks seda süsteemi rakendada ka teistes klassides.
Sellest aastast algavad teisipäevahommikud Kehtnas teistmoodi. Kõikide klasside jaoks algab see päev klassijuhataja tunniga. Siim rääkis, et sellised hommikud võimaldavad individuaalsemalt läheneda neile õpilastele, kes seda vajad. Lapsevanemaid on lihtsam kooli saada muredest rääkima ja ka külalisi on võimalik kutsuda.
Selle nädala teisipäeva hommikul räägiti lastega inimeseks olemisest, väärtustest nii laiemas tähenduses kui ka kooli kontekstis. „Meie maailm on täpselt selline, nagu meie ta teeme. Oma mõtete, oma positiivsuse või negatiivsusega. Ja mida rohkem me suhtleme ja avatud oleme, seda paremad on tulemused. Arutasime, mis nägu on kool ja leidsime, et kool on täpselt seda nägu, mis nägu on see õpilane selles koolis,“ rääkis Siim, kelle sõnul ongi väärtused selle aasta märksõnaks. „Iga inimene on väärtuslik ja iga laps on väärtuslik. Meil muidu ei olekski mõtet, sest kui lapsi poleks, me võiks koju ära minna.“
Selleks, et tagada lastele võimalusterohke tulevik, tehakse Kehtnas palju laste hobihariduse heaks. Järgmisel nädalal on Siimi sõnul tulemas nii-öelda ringide laat, kus juhendajad tutvustavad nii neid ringe, mis koolis toimuva hakkavad, kui ka neid, mida vald toetab. Siim loodab, et koolid hakkavad omavahel suuremat koostööd tegema. Näiteks on Valtus muusikalabor, kus Kehtna kooli lapsed käia saaks. Uute ringidena alustavad klaasikunst ja digikunst. Siim leiab, et Raplamaa on oma kultuuri poolest äge koht ja seda tuleks ära kasutada ning õpilastele vastavad võimalused luua. Kõik ei sobi küll kõigile, kuid selleks tulebki luua võimalused, et lapsed saaks proovida ja oma valiku teha.
