Palukülla kavandatav kruusakarjäär tekitab kogukonnas vastakaid arvamusi

Kehtna valda Palukülla planeeritakse kruusakarjääri. Sellesisuline kaasamiskoosolek toimus Lelles möödunud nädala esmaspäeval.

Karjääri rajamist soovib ettevõte AS TREV-2 Grupp. Kohal olid ka Inseneribüroo Steiger eksperdid, kes tutvustasid seni tehtud uuringuid ja ettepanekuid karjääriga seotud keskkonnahäiringute vähendamiseks. Karjääri planeeritakse Mäe kinnistule, kaevandamist kuni 15 aastaks ning kogu ala suuruseks 8,79 hektarit. Koosoleku protokollist selgub, et arendaja plaanib kaevandamise lõppedes ala korrastada veekoguks.
Olulise punktina toodi välja, et uuringute kohaselt võib põhjavee tase karjääri piires langeda kuni 0,5 meetrit, kuid ümbruskonna kaevudes taseme langust ei prognoosita. Näiteks 110 meetri kaugusel karjääri piirist on põhjaveetaseme muutus hinnanguliselt null. Protokollis märgitakse, et kaevandamisega kaasnev müratase ei ületa kehtivaid piirnorme ning müra leevendamiseks on kavandatud kuni nelja meetri kõrguse müratõkkevalli rajamine.

Arendajad tegid kohapeal ka ettepaneku võtta kuni 500 meetri raadiuses asuvad salvkaevud soovi korral seiresse: esmane mõõtmine toimuks pärast keskkonnaloa saamist ning edaspidi mõõdetaks veetaset kaks korda aastas.

Külas on erinevaid arvamusi

Paluküla külavanema Ly Vare sõnul valmistab osa kogukonnast ette pöördumist vallavalitsuse ja volikogu poole, milles tuuakse seadustele viidates välja kavandatava karjääri rajamise võimalikud miinused ja ehk ka mõni pluss. Samuti soovitakse vallavalitsusega eraldi kohtuda, sest kogukonnas on tekkinud mitmeid küsimusi, millele pole seni vastuseid saadud.

Külaelanike arvamused on erinevad. On neid, kes peavad esmatähtsaks looduse säilitamist ja looduskaitset, kuid leidub ka inimesi, kes ei ole teemat lähemalt kommenteerinud või suhtuvad kavandatavasse karjääri pigem pooldavalt. Samas on külavanema sõnul aktiivsem kogukonnarühm – inimesed, kes osalevad ka külatalgutel ja muudel kokkusaamistel – arutanud teemat põhjalikumalt ning on valmis karjääri rajamise plaanidele vastu seisma.

Vare viitab valla viimasele arengukavale, kus ühe olulise põhimõttena on välja toodud loodus- ja elukeskkonna säilitamine. „Vastukäivusi on rohkem kui üks,“ ütles Vare, kelle sõnul ei kattu Lelles räägitu täielikult nende Kehtna valla väärtustega.
Viimastel nädalatel on külavanem pidanud teemasse süvenemiseks läbi töötama hulga seadusi ja dokumente ning konsulteerinud oma ala asjatundjatega. „See on olnud väsitav, emotsionaalne ja närvesööv,“ tunnistas ta. „Aga olen endale lubanud, et tegelen sellega nii kaua kui võimalik, et säilitada seda, mis meil veel on. Mitte nii, et kõigepealt tehakse pöördumatud muudatused ja alles siis hakatakse tagajärgedega tegelema.“
Vare sõnul valmistab pettumuse, et valla kodulehel avaldatud TREV-2 saadetud koosoleku kokkuvõttes on esitatud ebatäpseid väiteid. Laiemale üldsusele võib jääda mulje, nagu oleks kogukond juba kohapeal milleski kokku leppinud. Tegelikult toodi arutelu käigus lihtsalt välja erinevaid võimalikke variante. Konkreetselt palus ta protokollida lause, et küla teeb oma ettepanekud ja pöördumised alles pärast arutelu. See oli protokollist mingil põhjusel välja jäänud.

Kavandatava karjääri maaomanik on küll kogukonnaliige, kuid külavanema sõnul ei suhtle ta teiste elanikega kuigi aktiivselt. „Tal on tema õigus, tema maa ja tema tegemised,“ ütles Vare.
Samas rõhutas naine, et karjääri rajamine ei puuduta üksnes maaomanikku, vaid mõjutab laiemalt kogu kogukonda ja ümbritsevat looduskeskkonda. Külavanem lisas veel, et ettevõtte TREV2 esindaja mainis arutelul, et elanikke võib ees oodata kuni 15 aastat kestev „ajutine“ häiring.

Külaaktiiv plaanib oma ettepanekud esitada volikogule 26. märtsi istungil. „Kohalik omavalitsus on siiski ellu kutsutud ja valitud oma inimeste jaoks ja nende heaolu tagamiseks,“ lisas Vare.

Maaomanik Kaido Kalle ütles, et on andnud ettevõttele TREV2 õiguse rajada tema maale karjäär, kuid lisas, et ei oska teemat lähemalt kommenteerida. Täpsemate küsimustega soovitas ta pöörduda arendaja poole.

Arendaja: keskkonnariskid on väikesed, vajadus kruusa järele kasvab

TREV2 esindaja Indrek Malm tõi välja, et kavandatav karjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega. “Lähim kaitseala on tõesti Lelle-Vahastu tee teisel pool asuv Kõnnumaa maastikukaitseala, paiknedes ligikaudu 55 meetri kaugusel planeeritava karjääri piirist. Nimetatud kaitseala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku, hõlmates nii Kõnnumaa loodusala kui ka Kõnnumaa-Väätsa linnuala,” täpsustas ta.
Malm lisas, et karjäär moodustaks rohevõrgustiku tugialast väikese osa – nii pindalalt kui ka ulatuselt jääb see osa marginaalseks. Seetõttu ei näe ta põhjust eeldada, et see mõjutaks tugiala toimimist.

“Siinkohal on paslik märkida, et paralleelselt karjääri ammendumisega tekivad alale sobivad tingimused veekoguks. Varasemad vaatlused ja praktiline kogemus näitavad, et sarnastes karjääriveekogudes leiavad toitumis-, puhke-, rändepeatus- ja pesitsuspaiku mitmed veelinnud ning sinna asustuvad kahepaiksed ja muu vee-elustik. Seetõttu võib eeldada, et piirkonna liigiline mitmekesisus pigem suureneb,” ütles ta. Arendaja kinnitas, et lindude pesitsusperioodil raietöid ei tehta.

Kavandatav karjäär asub küla lõunaservas, lähimatest elamutest mõnesaja meetri kaugusel. Malm toob välja, et ekspertide hinnangul jäävad müra-, tolmu- ja põhjaveemõjud normide piiresse või puuduvad. Avalikul arutelul tuli teemaks veel liiklus. Malmi sõnul oleks tarvis kohalik bussipeatus ja selle lähiümbrus rekonstrueerida ja parandada peatuse ohutust. “Oleme selles osas nõus kaasa lööma ja seda on arutatud valla esindajatega.”
Küsimusele, kas Paluküla karjääri on Raplamaal tarvis, vastas Malm järgmiselt: “Ennekõike lähtume ja hindame kruusa vajadust oma ettevõtte tegevusalast tulenevalt, sh tegeleme ka kruusateede hooldamisega Rapla maakonnas. Sellisel juhul on oluline, et vastav ressurss on hajutatud ühtlaselt üle maakonna, et vältida pikki transporditeekondi, sest ka kruusa transpordil on oma keskkonnajalajälg ja kaasnev liikluskoormus ja häiringud.

Teisalt on kruusmaterjalile tekkinud suur nõudlus seoses Rail Balticu raudteetrassi ehitusega. Täiendavalt hindab kruusmaterjalide kui ressursi varustuskindlust kliimaministeerium, mille värsket hinnangut on oodata käesoleva aasta keskpaigaks. Varasema hinnangu kohaselt on see juba kriitilisele piirile lähenemas.”
Avalikul koosolekul arutati võimalike hüvede variante. Arendaja rääkis võimalusest panustada kohaliku teedevõrgu parandamisse ning mõtteid on olnud seoses Paluküla puhke- ja spordikeskuse rajatiste ehitamise või renoveerimisega.

“Oluline on ka välja tuua, et kliimaministeeriumis töötatakse välja keskkonnatasude seaduse muudatust, millega maksustatakse ka eramaal olevat liiva ja kruusa ressurssi ja see omakorda hakkab laekuma kohaliku omavalitsuse eelarvesse,” ütles Malm.

Kokkulepped sõnastati ümber ettepanekuteks

Kehtna valla keskkonnaspetsialisti Mario Piirmetsa sõnul oli Lelles toimunud koosolek informatiivne ning seal tutvustati keskkonnauuringuid ja räägiti võimalikest keskkonnamõjudest. Ühtlasi kuulati ära kohalike elanike küsimused ja ettepanekud. Mis puudutab kodulehel olevat infot, ütles Piirmets järgmiselt: “Vallavalitsuse kodulehel avaldasime uudise toimunud sündmusest, kus ekslikult mainiti koosolekul arutatud karjääri tööaja teemat kokkuleppena.”

Ta täpsustas, et ettevõtte poolt esitatud koosoleku protokollis sõnastati kokkulepped ümber ettepanekuteks, samuti eemaldati vale info kodulehelt. Karjääri tööaja ettepanek tuli vallaametniku sõnul Paluküla elanike varasemast pöördumisest, millega arendaja nõustus. “Samuti nõustus ettevõte kontrollima lähimaid salvkaevusid, rajama täiendavaid müratõkkevalle, alandama sõidukiirust ja tegema koostööd liiklusohutuse tagamiseks,” ütles Piirmets.

Kehtna vallavolikogu kujundab oma seisukoha karjääri osas märtsikuu volikogu istungiks, maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise otsustab Keskkonnaamet.