Kodukoha kutse viis Eire Endreksoni Kehtna valda juhtima

Märtsi lõpus asus Kehtna vallas vallavanemana ametisse Eire Endrekson (46). Järvakandi juurtega naine selgitab Raplamaa Sõnumitele, mis ajendas teda vastutusrikast ametikohta vastu võtma.

Kohtume vallavanemaga Järvakandis ja läheme ligi kolmekilomeetrisele jalutuskäigule läbi alevi. Eire näitab kortermaju, kus ta on elanud, mänguplatse, kus veetis lapsepõlve, ja radu, mida noorena kõndis. Kuigi värske vallavanem elab hetkel Tallinnas, on tal teine kodu endiselt Järvakandi lähedal. Side kodukohaga on tugev ning mälestusi, mida jagada, jagub palju.
Järvakandis kõndides on kõige paremini aru saada, kust Eire pärit ja miks ta täna siin on. „Minu lapsepõlv kuni umbes kümnenda eluaastani möödus siin Staadioni tänava majade vahel, selles pargis, kelgumäel ja nendel samadel teedel. Hiljem kolisime perega oma majja alevi teises otsas. Olen alati mõelnud, et mul on hea meel, et olen kasvanud väikeses kohas – see annab elule mitmekesisema vaate.

Kui ma nüüd siin kõnnin, meenub mulle, kuidas tulin unisena emaga mööda sedasama teed lasteaeda. Järvakandi lasteaed on üks näide neist paikadest, mille oma lapsepõlvest kaasa võtame. Kui hakkasin oma lastele lasteaeda otsima, mõtlesin kogu aeg just selle peale, milline oli minu enda lasteaed siin. Seal olid hoolivad kasvatajad ja keskkond, kus nii toas kui ka õues oli palju ruumi ja vabadust. Tahtsin leida midagi sarnast ka Tallinnas,“ kirjeldab ta.

Pärast Järvakandi gümnaasiumi lõpetamist läksid sa ülikooli. Mida õppima?
Õppimine on mulle alati tähtis olnud. Nii nagu lasteaed, on ka kool mulle väga oluline koht olnud. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppisin Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateadusi ja hiljem tegin magistrikraadi majanduses. Pärast Järvakandist lahkumist olen elanud Tallinnas, kuid side kodukohaga ei ole kordagi kadunud. Meil on siin endiselt oma koht, kus käime. Võin öelda, et mul on justkui kaks kodu. Tänu uuele ametile olen nüüd Järvakandis rohkem ka nädala sees. Eks aeg näitab, kuidas kõik kulgema hakkab.

Tulles su eelmise töökoha juurde. Mida töö endast Eesti Akrediteerimiskeskuses (EAK) kujutas?
Alustasin oma karjääri majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Seejärel olin teadlikult pikemalt lastega kodus. Võtsin selle aja, et neile pühenduda. Kuigi mind vahepeal kutsuti tööle tagasi, otsustasin mitte minna.
Sageli arvatakse, et kui jääd liiga kauaks koju, on hiljem raske tööle naasta. Tegelikult ei tasu seda karta. Aeg, mil lapsed on väikesed ja vajavad sind kõige rohkem, on lühike ja seda hiljem tagasi ei saa. Kui tundsin, et olen valmis tööle naasma, kutsuti mind Eesti Akrediteerimiskeskusesse. Olin selleks ajaks enda jaoks selgeks mõelnud, mida teha tahan. See pakkumine sobis täpselt.
Töötasin seal kokku 13 aastat. Alustasin peaassessorina ja lõpetasin keskuse juhatajana. See aeg oli täis uusi väljakutseid ja arengut. Kõik tundus õige – õigel ajal õiges kohas. (EAK tegeleb laborite, sertifitseerimis-, inspekteerimis- ja tõendamisasutuste akrediteerimisega ja mõõtjate erialase pädevuse hindamise ja tõendamisega. Samuti koostab akrediteerimisalaseid juhiseid, viib läbi järelevalve hindamisi akrediteeritud asutuste üle, osaleb rahvusvahelises koostöös ning korraldab assessoride koolitusi. – toim.)

Tulles aga vallavanema ameti juurde. Oli see pakkumine sulle üllatav?
Kui asi läks konkreetseks, pidin selle üle tõsisemalt järele mõtlema. Mingis mõttes tuli see pakkumine loomulikul hetkel. Olin juba varem hakanud tundma, et peaksin edasi liikuma. Eelmises töökohas olin olnud kaua ja teinud palju. Ühel hetkel tekib küsimus, kas jääda mugavustsooni või liikuda edasi. Mulle ei meeldi paigalseis.
Alguses ei olnud selge, kuidas kõik läheb. Vallavanemaks kandideerimine koosnes mitmest etapist ja kaasas oli palju osapooli. Lõpptulemust ei saa kunagi ette teada. Lõplik kindlus tuli alles 26. märtsil, kui otsus tehti. Mina ise olin oma valiku teinud juba detsembris ja andnud sellest ka teistele teada, aga ega kunagi tea, kuidas asjad kulgevad. Võtsin teadlikult kolm kuud, et üleminek oleks sujuv. Selle aja jooksul sain eelmised tööd lõpetada, uute teemadega tutvuda ja anda ka teistele aega selle muutusega harjuda.

Kas soov elus edasi liikuda oli ainuke põhjus, miks sa selle ameti vastu võtsid?
Lõpuks saab otsustavaks see, kui oluline see koht sinu jaoks on. Tallinn ei ole kogu Eesti. Eesti on ka väljaspool Tallinna, ja eriti hästi saad sellest aru siis, kui oled ise väikesest kohast pärit. Järvakandi on mulle kogu elu oluline olnud. Kui mulle oleks pakutud vallavanema kohta mõnes teises omavalitsuses, ei oleks ma seda tõsiselt kaalunudki.
Võib tunduda, et ühe omavalitsuse juhtimine on igal pool sarnane, aga päris nii see ei ole. Arvan, et selle töö jaoks peab olema side selle kohaga. Kehtna vald on suur ja Järvakandi on vaid üks osa sellest. Nüüd on minu ülesanne õppida tundma ka teisi piirkondi.

Kas see sind ei hirmuta, et see amet võib olla ajutine?
Olen selle kõik enda jaoks läbi mõelnud ja sellega algusest peale arvestanud. Nende kuude jooksul oli ka hetki, kus sain aru, kui keeruliseks kõik võib minna. Samas, kui tunned, et oled teinud õige otsuse ja see on tulnud õigel ajal, siis ei teki kahtlust.
Arvestasin ka võimalusega, et 26. märtsil ei valita mind vallavanemaks ja jään mõneks ajaks tööta. Sel juhul oleksin lihtsalt aja maha võtnud ja puhanud. Olen teadlikult arvestanud ka kõikide võimalike olukordadega tulevikus, mis võivad igal hetkel tekkida ja praegust seisu muuta.

Millised on sinu kolm prioriteeti vallas?
Mul on olnud paar kuud aega sisse elada. Olen kohtunud paljude inimestega nii koalitsioonist kui ka opositsioonist, samuti endise vallavanemaga ja saanud üldpildi kätte. Esimene suur teema on personal. Vallas on ametikohti, mis on täitmata, ja toimuvad ka mõned muudatused. Oluline on leida inimesed ning mõista paremini, kes millega tegeleb ja millised on nende mured.
Teine prioriteet on struktuuri selgus. Omavalitsustele on lisandunud uusi valdkondi, nagu näiteks andmekaitse, kriisivalmidus ja küberturve. Need tuleb organisatsioonis selgelt paika panna, et vastutus ja rollid oleksid arusaadavad.
Kolmandaks on rida käimasolevaid suuri teemasid, millega tuleb edasi liikuda. Nende hulka kuuluvad näiteks tuuleparkide arendus, Eidapere õpikoht, Valtu kooli juurdeehituse lõpetamine, kaevandused, hanked ja Rail Baltic. Neid küsimusi on palju ja suuri muutusi ei saa teha üleöö. Oluline on liikuda samm-sammult ja hoida tervikpilti.

Kui juba tuuleparkideni jõudsime, siis mis seisukohal sa selles teemas oled?
See on teema, kus tuleb vaadata mitmest vaatenurgast. Ühelt poolt on inimeste ootused oma elukeskkonnale. Vaikus, rahu ja turvaline elukeskkond on põhjus, miks paljud eelistavad elada väljaspool linnu. Teiselt poolt on valla kui terviku huvi.
Tuleb hinnata, millist kasu sellised arendused vallale toovad ja kuidas need mõjutavad kogukonda pikemas plaanis. Ei piisa ainult võimalikust tulust – sama oluline on see, kas inimesed tahavad siin ka edaspidi elada. Oluline on, et otsused oleksid tasakaalus. Peame arvestama nii kogukonna ootuste kui ka valla arenguvajadustega. Täna ei ole kõik mõjud ja kasud veel lõpuni selged.

Kehtna vallavolikogu ja vallavalitsuse suhted. Ütleks, et pingeid on olnud omajagu.
Hetkel ma neid pingeid otseselt ei tunne, kuid saan aru, et keerulisemate otsuste puhul võivad need tekkida. See on loomulik, sest iga osapool seisab oma valijate ja piirkonna huvide eest. Oluline on hoida koostööd ja avatud suhtlust. Samas tuleb arvestada, et kõik otsused ei sõltu ainult vallast.
Mõju avaldavad ka laiemad muutused riigis, majanduses ja rahvastikus. Paratamatult tuleb vahel teha ka keerulisi valikuid. Kui inimesi jääb vähemaks või vajadused muutuvad, ei ole alati võimalik hoida alles kõike senisel kujul. Eesmärk on, et need otsused sünniksid võimalikult läbimõeldult ja koostöös.

Kui hästi sa kriitikat talud?
Selles ametis tuleb kriitikaga arvestada, muud võimalust ei ole. See ei ole amet, kus saab kõigile meeldida, ja kriitikat tuleb kindlasti. Eks see on selle töö loomulik osa.

Kuna sa oled Järvakandiga nii tihedalt seotud, kuidas sulle tundub, kui raske saab olema erinevate otsuste tegemine just siin?
On tõsi, et kõrvalt tulijal võib mõnes olukorras olla lihtsam, sest tal puudub isiklik side. Minu jaoks tähendab see aga suuremat vastutust. Otsused ei saa sündida emotsiooni pealt, vaid lähtuda tuleks ikka konkreetsest olukorrast ja sellest, mis on antud hetkel kõige mõistlikum. See ei ole alati lihtne, kuid iga otsus peab olema põhjendatud. Kui põhjendus on selge ja arusaadav, siis peaks aitama see ka keerulisi valikuid paremini vastu võtta.

Kuidas sa oma vaba aega sisustad?
Vaba aega ei ole praegu väga palju, sest töö võtab suure osa mu päevadest. Selle, mis üle jääb, pühendan perele. Palju aega kulub õpingutele Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mis on jõudmas lõpusirgele.