Siim Jõgis
See oli kohati naljakas ja kohati arusaamatu, kui eelmise kolmapäeva “Aktuaalses kaameras” püüdis politsei ja piirivalveamet (PPA) võrdsustada poliitreklaami sotsiaalmeedias poliitreklaamiga avalikus ruumis. See oleks tähendanud, et aktiivsel valimisperioodil ei tohiks kandidaadid sotsiaalmeedias endale reklaami teha.
Kõlab jaburalt. Kuidas seda oleks võimalik kontrollida? Politsei selgitas kolmapäeval uudistesaates, et poliitik võib oma kandideerimist sotsiaalmeedias propageerida, kuid see peab jääma kitsamale ringile ehk Facebooki sõpradele nähtavaks.
See jutt kõlas uskumatult. Esimene mõte, mis peast läbi käis, oli, kuidas plaanib politsei seda kontrollima ja keelu ületajaid piirama hakata. Mis võimekus on politseil üldse sotsiaalmeediapostituste põhjal kellelegi ettekirjutusi teha? Kujutan ette, kuidas mõni kandidaat oleks politseist kirja saanud, et palun kustutage oma postitus, sest see rikub valimisseadust. Ainult et see oleks tulnud saata mitte ühele, vaid enamikule kandidaatidest.
Õnneks seekord terve mõistus võitis. Juba neljapäeval saabus järgmine uudis, et politsei leebus ja välireklaami keeld ikkagi ei laiene sotsiaalmeediale. PPA asus tekkinud tulekahju kustutama kohe neljapäeva hommikul. Nende lõpliku tõlgenduse järgi ei laiene välireklaami keeluaeg sotsiaalmeedias avaldatud kandidaatide portreepiltidele ja valimisloosungitele. See ongi ainuvõimalik lahendus, kuid ikkagi jääb õhku küsimus, kuidas küll saadi päev varem tulla lagedale vastupidise seisukohaga.
2005. aastast alates, kui seadusemuudatus tehti, on sotsiaalmeedia tähtsus ja roll oluliselt kasvanud. Selle mõju ja võim on jätkuvalt kasvutrendis ning sealne sisu võib olla kaalukamgi kui plakatid seintel. Kandidaadid on sellest aru saanud ja seega on sisuliselt võimatu ette kujutada kampaaniavaba Facebooki. Ma ei pea üldse kaua oma uudisvoos allapoole liikuma, et esimest, teist ja kolmandat kandidaati märgata, kes endale reklaami teeb. Olgugi et enamik neist ei kandideeri üldse minu piirkonnas. Aga üllatus stiilis “Tohoh, sina, naabrimees, kandideerid ka” on garanteeritud.
Sotsiaalmeedia rolli valimistulemuse kujunemisel saab mõõtma hakata vähemalt kümne aasta tagusest ajast. Enne 2008. aasta Ameerika Ühendriikide valimisi kasutas Barack Obama interneti võimalusi väga oskuslikult ära. Võib vaielda, kas just tõhus töö virtuaalmaailmas tõigi talle tuntuse, mis lõpuks viis ta maailma võimsaima riigi presidendiks. Samuti oli Donald Trumpi ja Hillary Clintoni heitluse üheks põhiliseks väljaks internet. Selles valguses oli PPA esialgne seisukoht, et aktiivsel valimisperioodil tuleks sotsiaalmeedias avaldatavat reklaami piirata, heal juhul arusaamatu, kehvemal juhul naeruväärne. Sellist ressurssi ei ole lihtsalt olemas, et nõnda totrat piirangut kehtestama hakata. Õnneks saadi sellest veel õigel hetkel aru.
Niisiis, kohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud juba vähem kui kuu aega. Kandidaadid, palun, nüüd on teie võimalus oma seisukohad internetiavarustes välja tuua. Luban, et ma ei hääleta selle poolt, kes teeb kõige agressiivsemat ja pealetükkivamat kampaaniat. Need, kes jäävad terve mõistuse piiresse, võivad loota, et teenivad ühe lisahääle minult.
