Tänavu saavad Raplamaa koolides põhikooli lõputunnistuse kuus Ukrainast pärit õpilast. Nad on Eestis õppinud mitu aastat, sooritasid nüüd põhikooli lõpueksamid ja saavad peagi kätte lõputunnistuse.
Siim Jõgis
Rapla Vesiroosi koolis ja Märjamaa gümnaasiumis omandab põhihariduse kaks Ukrainast pärit õpilast. Valgu ja Järvakandi kooli lõpetab üks ukrainlane. Õpetajad ütlevad, et nad on Eesti haridussüsteemiga kohanenud ning vähemalt osa neist soovib siin haridusteed jätkata.
Rapla Vesiroosi kooli lõpetava kahe ukrainlase klassijuhataja on Ria-Reeda Tserr. Mõlemad lõpetajad on poisid. Üks neist tuli Vesiroosi kooli kuuendasse klassi ja on õppinud seal neli aastat. Teine tuli seitsmendasse klassi ning on seega õppinud kolm aastat. Algusest peale oli nende õpe korraldatud teisiti kui ülejäänud õpilastel. Eesti keele, kirjanduse ega ajaloo tundides nad ei osalenud. Selle asemel õppisid nad õpetaja Svea Jõeste käe all eesti keelt teise keelena. Ühtlasi oli Jõeste nende tugiisik.
Klassijuhataja Tserr ütles, et poisid on nende aastate jooksul sulandunud klassi hästi. “Nad suhtlevad teistega küll. Eesti keele oskus on neil täitsa kena. Üks poiss räägib küll vähem, aga mina klassijuhatajana suhtlen nendega eesti keeles,” rääkis Tserr. Varem on poistel olnud tundides lubatud kasutada Google Translate’i ehk virtuaalset tõlki. Sellel aastal nad seda enam eriti kasutanud pole. Kogu õppe vältel on suund olnud selle poole, et järjest rohkem õpiksid nad koos klassiga. Näiteks eesti keele tundides on nad sel aastal olnud ühe tunni koos klassiga ja siis on veel n-ö lisa eesti keel, mida annab teine õpetaja.
Ent üheksas klass tähendab ka põhikooli lõpueksamite sooritamist. Neid tuli ära teha kolm. Kohustuslikud olid matemaatika ja eesti keel teise keelena. Valikeksamiks valisid mõlemad poisid vene keele. “Eksamid läksid neil kenasti. Nad on tublid poisid,” sõnas klassijuhataja Tserr. See, mida nad pärast põhikooli lõpetamist edasi teevad, on loomulikult noormeeste endi otsustada. Lõppeva õppeaasta vältel toimusid nii nende endi kui ka perekondadega arenguvestlused. Üks poiss väljendas soovi astuda gümnaasiumisse.
“Nende pered olid toetavad ja ma loodan küll, et nad leiavad oma tee,” ütles Tserr. Mõlemad noormehed tegelesid õpingute kõrvalt ka oma hobidega. Üks neist liitus Spin-programmiga, sealt sai ta jalgpallipisiku ja liitus Raplamaa jalgpallikooli treeningutega. Teine poiss käib tihti skatepargis rula ja tõukerattaga trikke harjutamas. “Kindlasti ei ole seda, et nad istuvad ainult toas ja teistega ei suhtle. Nad on mõlemad täitsa tublid,” rääkis Tserr.
Samuti omandab põhihariduse kaks ukrainlast Märjamaa gümnaasiumis – Sofiia ja Rodion. Nad saabusid Märjamaale 2022. aasta suvel. Märjamaa gümnaasiumi õppealajuhataja Kristine Niit tõdes, et mõlema jaoks on Eesti kooli- ja keelekeskkonda sisseelamine olnud suur väljakutse, kuid nende areng kolme aasta jooksul on olnud märgatav. Nende eesti keele oskus on järjepidevalt paranenud ning täna saavad nad hakkama nii igapäevases suhtluses kui ka koolitöös.
“Kooli hinnangul on nii Sofiia kui ka Rodion kohanenud Märjamaa gümnaasiumi koolieluga hästi. Klassikaaslased on nad soojalt vastu võtnud ning nad on leidnud sõpru nii koolist kui ka kogukonnast,” rääkis Kristine Niit. Ta lisas: “Mõlemad õpilased õppisid individuaalse õppekava alusel, mis arvestas nende varasema õpitee, keeleõppe ning kohanemisega seotud eripärasid. Oluline on, et nad on selle aja jooksul kohanenud uue õpi- ja elukeskkonnaga ning jõudnud põhikooli lõpetamiseni.”
Märjamaa vallas asuva Valgu kooli lõpetab tänavu kevadel üks Ukrainast pärit õpilane. Praegu on tal käsil neljas õppeaasta. Tema eesti keele oskuse kohta ütles õpetaja Tiina Riismaa, et võrreldes algusega on see läinud paremaks. “Koolieluga on ta kohanenud kenasti,” lisas õpetaja. Lõpueksamid sooritas ta matemaatikas, eesti keeles teise keelena ning valikeksamiks valis inglise keele. Järvakandi koolis lõpetab 9. klassi üks Ukrainast pärit noormees, kes on Järvakandis õppinud neli aastat. Direktor Siilas Kask ütles, et eesti keele on ta omandanud hästi ning suhtleb suuremate raskusteta. “Vastava lõpueksamigi sooritas ta üsna edukalt. Koolieluga on kohanenud hästi, suhtleb kaasõpilastega, on tundides aktiivne,” rääkis Kask. Valikeksami sooritas ta vene keeles.
