Rain Terras, Rapla vallavanem
Raplas on spaast räägitud juba eelmise sajandi lõpust. Seda mõtet ei ole maha maetud. Ikka ja jälle kerkib küsimus: miks ei ole Raplas spaad, kuigi asukoht on hea, loodus lähedal ja Tallinn käeulatuses? Lugesin hiljuti artiklit Eesti spaade ehitusbuumist ning see pani mind mõtlema ka Rapla võimalustele.
Eesti spaade arengut tervikuna vaadates on selge, et sektori areng ei toimu üksnes vabaturu tingimustes. Spaade rajamisse on aastaid suunatud Euroopa Liidu regionaalrahasid, riiklikke turismimeetmeid ja arengutoetusi. Rapla piirkond on seevastu pidanud toetuma peamiselt kohalikele algatustele ja erasektori huvile. Kui mõnes piirkonnas on riik aidanud kujundada lausa terviklikku turismikeskkonda ning jaganud arendajatega investeerimisriske, siis siin on areng sõltunud rohkem kohalikust ettevõtlikkusest.
Ei ole päris nii, et vald poleks pingutanud või huvi puudunud. Ühel hetkel olime isegi mõnest tänasest edukast spaa-arendusest sammu võrra ees ning olemas oli ka esmane spaahotelli rajamise plaan. Tagantjärele võib siiski öelda, et järjepidevusest jäi puudu. Suured arendused ei sünni üksnes ideest, vaid järjekindlast tööst.
Teisest küljest on huvi tegelikult olnud. Mõni aasta tagasi tegeles üks investorite grupp päris tõsiselt võimaliku spaahotell-konverentsikeskuse arenduse ettevalmistamisega. Vallaga arutati konkreetseid ehitusplaane ning projekt seoti juba piirkonna arenguperspektiivi ja kohaturunduse eesmärkidega.
Projekt siiski ei realiseerunud põhjustel, mis ei olnud seotud valla valmisoleku ega koostöövalmidusega. Küll aga andis see protsess võimaluse saada kinnitust, milliste tegurite põhjal suurinvestorid piirkondi hindavad. Suurinvestor ei vaata ainult krunti või detailplaneeringut. Ta vaatab kogu piirkonna võimekust.
Millised eeldused on omavalitsuse arengus tervikuna? Kas piirkonnal on tugev identiteet? Kas protsessid on professionaalsed? Kas vald suudab olla mitte lihtsalt menetleja, vaid ka partner? Kas kohalik süsteem on valmis suurte projektidega toimetama?
Need on küsimused, millele peame ausalt otsa vaatama. Kui tahame tulevikus näha siin suuremaid investeeringuid, ei saa jääda ootama, et keegi teine lahendused toob. Peame omavalitsusena ise kasvatama oma võimekust, tegutsema kiiremini ja professionaalsemalt. See on pikaajaline protsess, mis nõuab järjepidevust ja selget sihti.
See tähendab ka valmisolekut teha keerulisi otsuseid. Peame saama oma vara heaks peremeheks ning julgema küsida ja otsustada, millised kulud aitavad valda edasi viia ja millised mitte. Nagu ettevõttedki, peame oma ressursse pidevalt üle hindama. Täna seob liiga palju raha ja energiat kinnisvara, mida kasutatakse vähe või mis seisab sootuks tühjana. Samas ei saa omavalitsust juhtida ainult Exceli tabeli järgi – meie kohustus on hoida elukeskkonda ja teenuseid kättesaadavana ka hajaasustusega piirkondades. Edu võti on tasakaal kulutõhususe ja kogukondade vajaduste vahel.
Peame suutma juhtida valda ühtse tervikuna – nii vallavalitsust, hallatavaid asutusi kui ka suuremaid arendusprojekte. Samuti vajame rohkem teadmisi ja kogemusi investoritega suhtlemisel ning suurinvesteeringute ettevalmistamisel. Siin on meil veel palju ära teha.
Kõik aga algab sellest, kuidas me oma piirkonda näeme ja tutvustame. Me peame vaatama üle Rapla valla tugevused, sest need ei pruugi täna olla enam need samad, millega oleme seni konkureerinud. Piirkonna atraktiivsuse kasvatamine eriti tänases keskkonnas ei saa olla juhuslik kõrvaltegevus, vaid valla teadlik ja professionaalne töö. See tähendab vallapoolset läbimõeldud kohaturundust, selgema identiteedi loomist, investeerimiskeskkonna kujundamist ja järjepidevat kohalolekut seal, kus otsuseid tehakse.
See töö käib, kuid väikese omavalitsuse võimalused on piiratud. Suurusest olulisemad on siiski inimesed, selged rollid, vastutus ja järjepidevus. Ettevõtjad vajavad stabiilset ning arengule suunatud partnerit, mistõttu peab omavalitsus ka võimuvahetuste järel suutma arendustegevust järjepidevalt jätkata. Tark majandamine loob partnerites usaldust.
Just siin jõuamegi ehk kõige olulisema küsimuseni. Regionaalarengust räägitakse palju, kuid liiga sageli jääb see loosungite tasemele Kui soovitakse muuta Kesk-Eestit atraktiivsemaks investeeringute ja turismi sihtkohaks, peab sellele järgnema ka päris tugi. Mitte ainult ootamine, et väiksemad vallad suudaksid üksinda konkureerida piirkondadega, kuhu on aastaid suunatud sihipärast arendusraha.
Spaahotell võib kunagi tulla. Enne peab aga tekkima midagi veel olulisemat – võimekus olla koht, kuhu suuri ideid tahetakse tuua.
Stabiilne, paindlik ja hästi juhitud omavalitsus on iga suure investeeringu eeltingimus.
See on töö, mida saame teha ainult meie ise.
