Teisipäev, 23. juuni ehk jaanilaupäev saab olema Raplas aktiivne päev hommikust õhtuni. Terve Eesti silmad saavad olema Rapla peal, sest just siin toimub võidupüha paraad.
Kaitseliit, Rapla vallavalitsus ning mitmed teised osapooled on kuude kaupa selle päeva õnnestumise nimel vaeva näinud. Oodata on kõrgeid külalisi, näiteks president Alar Karist ning peaminister Kristen Michalit. Ent on ka küsimus: näiteks kuidas on sel päeval organiseeritud liiklus ja parkimine.

Märke selle kohta, et võidupüha tuleb tänavu Raplas teistsugune kui varem, on näha juba praegu. Kindlasti on paljud autojuhid märganud, et sissesõidul Raplasse tervitab neid maantee ääres kollane silt „Võidupüha pealinn“. See ongi viide sellele, et 23. juunil toimub suur paraad ja kõik selle juurde kuuluv just Rapla kesklinnas.

Tegelikult hakkab ametlik tegevus pihta juba eelmisel õhtul ehk esmaspäeval, 22. juunil. Algusega kell kuus toimub Tallinna maanteel ja Rapla keskväljakul paraadi peaproov ning seda saavad kõik huvilised ise kohapeale uudistama minna.

23. juunil hakkavad sündmused pihta varakult. Kell kaheksa hommikul heisatakse keskväljakul riigilipp ning vallavanem Rain Terras peab kõne. Sealt edasi on kirikuaias pärgade asetamine Vabadussõja mälestussambale, oikumeeniline jumalateenistus kirikus ning siis juba ennelõunal suur paraad Rapla keskväljakul ja Tallinna maanteel.
Pärast lõunat saab Automi platsil alguse maakaitsepäev koos tehnika näituse, näidisesinemiste ja langevarjuritega. Langevarjurite demohüpete puhul on eelduseks muidugi soodus ilm. Maakaitsepäev kestab kolm tundi kuni kella neljani. Rapla kultuurikeskuses toimub kutsetega üritus, kus vallavanem Rain Terras ja volikogu esimees Hannes Vald tervitavad külalisi võidupüha puhul ning tänavad paraadi korraldajaid.

Tehnika

Paraadil marsivad kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad Põhja maakaitseringkonnast. Liputoimkondadega on esindatud Kaitseliidu kool, küberkaitseüksus ja valveteenistus. Raplas marsivad partnerid Politsei- ja Piirivalveametist, Maksu- ja Tolliametist, Päästeametist ning vanglateenistusest ja päästeliidust. Muide, Maksu- ja Tolliamet osaleb võidupüha paraadil esmakordselt. Liitlasriikidest osalevad võidupühal esindused Taanist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Poolast, Rootsist, Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest ja Prantsusmaalt.

Kõnekas on see, et Saksamaa liputoimkond pole varem võidupüha paraadist osa võtnud ning seega teevad nad Raplas oma n-ö debüüdi. Sobiva ilma korral teevad paraadist ülelennu Eesti ja liitlaste lennuvahendid. Näha saab helikopterit Augusta Westland 139, lennukit M28 ning Portugali ja Rumeenia hävituslennukeid F-16. Eesti ja liitlaste tehnikast saab paraadile järgneval maakaitsepäeval uudistada soomukeid NMS 4×4 ja ARMA 6×6, jalaväelahingumasinat CV9035, mitmikraketiheitjat HIMARS, tanki Challenger 2, jalaväe lahingumasinat Warrior ning soomukeid Griffon ja VBL.

Liikluskorraldus ja parkimine

Kõik see kokku tähendab, et 23. juunil saab olema palju liikumist, sagimist ning Rapla maakonda tuleb rohkelt külalisi kogu Eestist. Loomulikult kaasnevad paraadiga liiklus- ning parkimispiirangud. Tavaliiklejale suletakse sel päeval nii Karmani parkla kui ka Aasa tänava poolne keskväljaku parkla. Selle asemel luuakse ajutised parkimisalad Rapla Kesklinna kooli staadionile ning Piiri tänava äärsele haljasalale (Automi platsi poolsele haljasalale, teisele poole teed pargitakse Kaitseliidu sõidukid) ning Sulupere ja Laulu tänava ristmiku lähedasele haljasalale. Samuti on parkimine mõeldud Märjamaa tee ringile ning sealne liikumiskiirus on 30 kilomeetrit tunnis.

Liikluskorralduse poolelt on oluline välja tuua, et 22. juunil kella 8.00 kuni 23. juuni kella 18.00-ni on bussiliinid Tallinna maanteelt ümber suunatud Eha tänava kaudu. Peatus Kesklinna on ajutiselt viidud Eha tänavale, Viljandi maantee ristmiku kõrvale.
Võidupüha paraadi üks kaunim traditsioon on see, et president läkitab võidutule igasse Eesti maakonda ning sellest süüdatakse õhtul jaanilõkked. Võidutule viivad laiali tuletoojad, kelleks tänavu on kodutütred ja noored kotkad, kes on otsustanud oma tegevust jätkata täiskasvanuna Kaitseliidus, Naiskodukaitses või kaitseväes. Rapla maakonna tuletoojad on sel aastal Derek Erm ja Karolin Metssalu.

Naiskodukaitsjad

Teiste seas võtavad suurest paraadist osa ka Rapla ringkonna naiskodukaitsjad. Sel päeval on rivis 32 naist, kelle seas on kompaniiülem, liputoimkond, rühmaülem, n-ö karp 24 naiskodukaitsjaga ning lisaks on veel mõned inimesed varuks. Paraadiproovidega tehti algust juba 19. aprillil ning sealt edasi on iga nädal viidud läbi pooleteist tunni pikkuseid proove. Sellel teekonnal on neid juhendanud veebel Reinart Roo ja kapral Jaanus Smirnov.
„Läheme paraadile vastu elevuse, uhkuse ja tugeva ühtekuuluvustundega – see on kogemus, mis on korraga nii väljakutse kui ka midagi väga erilist ja meeldejäävat. Kuigi hinges on alati ka väike pinge ja ootusärevus, sest tegemist on erakordse sündmusega ning teadmine, et kogu Eesti meid jälgib, annab lisakaalu – teame, et koos harjutades saame hakkama,“ rääkis Naiskodukaitse Rapla ringkonna esinaine Carola Väli. Ta lisas: „Roo ja Smirnovi valvas pilk marsisammul pole mind väga ära hirmutanud. Olen neilt saanud isegi kingasoovitusi. Kas läheksin veel paraadile? Jah. Vähemalt tean nüüd, millised kingad jalga panna.“

Pisar silmis

Naiskodukaitsja Maie Käsper on osalenud Tallinnas toimunud paraadidel. Nüüd on esmakordne võimalus teha seda Raplas. „Olen Tallinnas paraadil korduvalt osalenud ja see tunne on alati olnud uhke ja eriline. Nüüd, kui paraad toimub meie kodus Raplas, usun, et see emotsioon saab olema veelgi suurem. Olen uhke selle üle, mida koos teeme,“ rääkis ta. Sama tunnetust edastas ka Edithe Kase: „Minul on kolmas kord paraadil ja seekord on kuidagi erilisem tunne, võib-olla sellepärast, et see toimub meie Raplas.“

Annely Gubinski: „Minul on teine kord “suurel” paraadil marssida – esimene oli 2025. aasta talvel. Tunne on ülev, sest ikkagi “oma kodus” ju. Esimesel paraadil oli nii suur vastutus ja tuli pingsalt marsisammu ning õiget rivivahet jälgida, et naeratus ununes sootuks. Seekord loodan viga parandada ja nägu naerule. Olen paljudele tuttavatele kutse edasi andnud meid vaatama ja lehvitama tulla.“

Naiskodukaitsjad Kübe Rahkema ja Lii Erm osalevad paraadil esmakordselt. Rahkema tõi välja, et tema jaoks teeb selle sündmuse eriliseks, et seal samas marsib ka tema abikaasa, kes on olnud Kaitseliidus 21 aastat. Lii Erm ütles, et on varem paraadi vaadanud ning siis on olnud pisar silmas. „Nüüd isegi ei oska päriselt ette kujutada, mis tunne on sellel hetkel võidupühal rivis olla,“ sõnas Erm.

Naiskodukaitsja Liivi Turk läheb oma kolmandale paraadile ning rivis olek on tema sõnul väga uhke tunne, mida ta võrdles rahvariiete kandmisega. Erilist tähelepanu väärib aga Naiskodukaitse staažikas liige Aivi Tarvis, kes oli rivis ka 2007. aastal, kui võidupüha paraad viimati Raplas toimus, ning on rivis ka tänavu.

Miks just Rapla?

Ent miks üldse toimub see sündmus tänavu just Raplas? Vastava otsuse langetab vabariigi president. Kaitseliit saab selles osas anda soovitusi. „Tavaliselt oleme lähtunud ettepanekute tegemisel sellest, et paraad toimuks igal aastal erinevas maakonnas ja kõikidel Eesti elanikel oleksid võrdsed võimalused kodu lähedal paraadi nautimas käia. Rapla oli viimati võidupüha linn 2007. aastal, nii et oli juba aeg siin uuesti paraadi korraldada,“ rääkis major Merle Norit Kaitseliidu peastaabist.