Sisuturundus
Kõikide põhiseadusega tagatud vabaduste hulgas on igal inimesel ka vabadus otsustada, kellega ja kas üldse lepingut sõlmida. Selline vabadus on juuramaailmas tuntud kui lepinguvabadus, millest tulenevalt on iga inimene vaba otsustama, kas pöörduda õigusabi saamiseks juristi või advokaadi poole.
„Kui inimesel on vaja esindajat või kaitsjat, siis vastutus tema leidmiseks lasub inimesel endal. Ja kui tuleb teha valik, kas see võiks olla jurist või advokaat, siis tuleb arvestada mõlema plusside ja miinustega,“ sõnas Meelis Masso Advokaadibüroo omanik ja vandeadvokaat Meelis Masso. „Meie soovitame peaaegu alati valida oma esindajaks advokaat.“
Jurist või advokaat?
Jurist ja advokaat erinevad üksteisest märkimisväärselt. Iga ülikooli õigusteaduskonna lõpetaja on jurist, kellel on võimalus spetsialiseeruda kas notariks, kohtunikuks või advokaadiks. Juhul, kui juurahariduse omandanud inimene ei spetsialiseeru, jääbki ta juristiks.
„Juristid saavad kohtus esindada ja kaitsta, aga vastutus, teadmised ja kogemustepagas erinevad advokaadi omast. Eesti Advokatuur teostab pidevalt kontrolli advokaatide kvalifikatsiooni üle, aga juristide kvalifikatsiooni nõnda ei kontrollita,“ rääkis Masso.
Teine oluline erinevus seisneb vastutuses. Kui klient ei ole advokaadi tööga rahul, saab ta esitada kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtusse. Juriste aga Aukohtusse kaevata ei saa. Kliendile kahju tekitamise korral jääb kliendi ainukeseks võimaluseks pöörduda juristi vastu kohtusse – teadagi võib kohtutee kujuneda pikaks ja tihtipeale parajalt tülikaks ettevõtmiseks. Sellegipoolest on mõnes küsimuses spetsialiseerunud jurist kui rusikas silmaauku, nõustades kliente kogemuste ja kvalifitseeritud teadmiste põhjal.
Vandeadvokaat või vandeadvokaadi abi või hoopis jurist –
selgitav tabel
Käesoleva artikli juurde on lisatud Eesti Advokatuuri koostatud tabel, kus on välja toodud võrdlusmomendid vandeadvokaadi, vandeadvokaadi abi ja juristi õiguste ning pädevuste vahel. Kuigi tabeli avalikustamine tekitas juristides parajalt pahameelt, rõhutas Masso, et tabel on koostatud kehtivate seaduste põhjal.
Tabel annab selge vastuse, millised erisused on juristide ja advokaatide vahel. Näiteks ei saa jurist esindada oma klienti Riigikohtus, kuid vandeadvokaat saab seda teha. Kusjuures võib ka Ringkonnakohus keelduda juristi taotlust vastu võtmast. „Jurist saab kliente erinevate astmete kohtutes esindada või kaitsta ainult siis, kui kohus selleks nõusoleku annab,“ selgitas Masso.
Kuidas tasus kokku leppida?
Eestis ei ole õigusteenuste tasu seadusega reguleeritud, v.a riigi õigusabi. Seaduse järgi võivad klient ja advokaat või siis vastavalt jurist tasus ise kokku leppida. Kuigi tasus kokku leppimise regulatsiooni puhul olulisi erinevusi ei ole, võib hilisemaid vaidlusi tekitada erinevus kliendilepingu sõlmimise osas. Juristil ei ole kohustust sõlmida kirjalikku kliendilepingut, seetõttu võivad kokkulepped olla ka suulised. Suulised kokkulepped võivad aga omakorda viia hilisemate kohtuvaidlusteni ja nagu eelnevalt mainitud, ei pruugi need olla kõige meeldivamad.
Advokaadibüroo poole pöördumisel on kliendilepingu kirjalik sõlmimine kohustuslik. „Meie ei tohi ühtegi isikut esindada ega kaitsta, kui ei ole sõlmitud kirjalikku kliendilepingut – seda Advokatuur kontrollib. Samuti peab kokkulepitud tasu lepingus kajastuma,“ lisas Masso. Selline regulatsioon on seotud ka Advokatuuri eetikakoodeksiga, mille kohaselt tuleb advokaadil seada kliendi huvid alati kõrgemale oma ärihuvidest. Siiski lisas Masso, et ei soovi spekuleerida, kuidas juristid seda küsimust käsitlevad, rõhutades: „Minu jaoks on kliendi huvid alati kõrgemal kui isiklikud ärilised huvid.”
Üks näide kliendi huvide eelistamisest on näiteks see, et lepingu erakorralisel lõpetamisel ei tohi klient jääda õigusabita. Kui klient rikub lepingut ja ei maksa kokkulepitud tasu, on advokaadi ainus võimalus kliendilepingu lõpetamiseks anda piisav ajavaru uue esindaja leidmiseks. „Mina ei saa üks päev enne kohtuistungit lepingut üles öelda – selline käitumine on minu jaoks keelatud. Sellegipoolest tohib nii teha jurist,“ lisas Masso.
