Siim Jõgis / foto: Siim Solman.
Kohila serval Puidu tänaval tegutseb alates aastast 2004 ettevõte Contractor OÜ. Nende valdkond on masinaehituslike teraskonstruktsioonide valmistamine. Samuti osutab Contractor OÜ tootmisteenust erinevate tööstusharude masinaehitussektori ettevõtetele. Märkimisväärne on, et kogu nende valmistatud toodang läheb välismaale, enamasti Soome.
Kuna parajasti on käimas üle-eestiline ettevõtlusnädal, on sobilik võtta vaatluse alla Rapla maakonna piires tegutsevad ettevõtted. Raplamaa Sõnumite pilk jäi peatuma Contractor OÜ peale, kes oli meid valmis lahkesti vastu võtma ja oma tegemisi tutvustama. Ülevaate firma tegemistest andis müügijuht Argo Pakkas.
Eemalt paistavad Contractor OÜ hooned justkui laoruumidena. Möödajalutajal oleks keeruline aimata, mis seal sees täpsemalt toimub. Küll aga ei ole neid üles leida üldse keeruline. Kui Lohu poolt Kohilasse sisse sõita, juhatavad sildid alates Tohisoo pargist otse tehasehoone õuele.
Contractor OÜ kuulub Eesti eraisikutele ning seal töötab kokku 40 inimest, nendest kümme kontoripoolel ja 30 tehases. Kogu ettevõte asub kahel hektaril ning köetavat katusealust pinda on 4800 ruutmeetrit. „Loeme ennast väikeseeria ja projektipõhiseks tootjaks, kes pakub kõrge kvaliteediga tooteid alates terase keevitamisest kuni pinnatöötluse ja lõppmontaažini välja,“ ütles Pakkas.
Kõik lõpptarbijad välismaal
On üsna selge, et Contractor OÜ töötajatel peab olema nii oskusi kui ka nutti. Liinitootmist seal ei toimu. Kõik valmistatavad esemed on tellimustöö ning seetõttu omanäolised. Kliendid tulevad alati valmis projektiga, teades täpselt, mida neil vaja on. Spetsiaalset oma toodet firmal ei olegi. Tehakse ainult allhankeid. See paneb kõrgemad nõudmised nii materjalile, kasutusel olevale tehnikale kui ka töötajatele. Sellist mugavust ja järjepidevust, mida pakub seeriatootmine, siit ei leia. Insener peab tellimuse iga kord läbi vaatama ning kaaluma, kas ettevõtte võimekus lubab seda valmistada.
Pakkas tõdes, et vahel tuleb ette ka olukordi, et liiga keerulise tellimuse korral ei saa seda vastu võtta. Näiteks on üks oluline asi see, et Contractor OÜ ei valmista detaile, mis kaaluvad rohkem kui kümme tonni. Kas või seetõttu, et nende transportimine oleks liiga keeruline.
Tehase ruumides ringi jalutades saab vabalt juttu rääkida, sest lärmi on vähe. Taustaks mängib isegi raadio, et õhkkond mõnusam oleks. Mõne lärmakama tehasega seda õhkkonda võrrelda ei anna.
Pakkas rääkis, et toodangu lõpptarbijad asuvad kõik väljaspool Eestit. „Contractor OÜ tooteportfellist on suur osa paberi- ja tselluloositööstuse seadmed, kliendiks Valmet OY,“ ütles ta.
Iga detail jälgitav
Contractor OÜ praeguses asukohas paiknes juba Nõukogude Liidu ajal tehas, kus vahelduva eduga sahkasid ja muid metallist esemeid valmistati. Teraskonstruktsioonide ja seadmete valmistamine Contractor OÜ nime all sai alguse 2004. aastal. Nimel endal väga põhjalikku taustalugu ei olegi. Pakkase sõnul see omanikule lihtsalt meeldis ning see oli n-ö riiulil juba ka olemas. „Esiteks tundus see ilusa kõlaga ja kuna me oleme projektipõhine allhankija, iseloomustab see päris hästi, mis siin toimub,“ rääkis Pakkas. Inglise keelest tõlkides tähendab see nimi töövõtjat või ühte lepingu osapoolt.
Nüüdseks on firma kolmeteistaastane ning toimib jätkuvalt edukalt. Ka Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) soovis seda esile tõsta ning esmaspäeval, 2. oktoobril toimunud Rapla ekspordiseminaril oli üheks esinejaks just Argo Pakkas, kes kõneles firma kogemusest välismaa turgudel. Praegu on Contractor OÜ toodanguga seis lihtne – sada protsenti sellest läheb ekspordiks ja otse Soome.
Me räägime automatiseeritud laosüsteemidest ja tõsteseadmetest. Tootmise tase on viidud nii kõrgele, et kui on vajalik, on kõik tööd jälgitavad. See tähendab, et võimaliku probleemi korral on väljavõetav iga metallitükk ja keevitusmaterjal. Tellija saab soovi korral täpselt teada, millest ja kuidas see detail valmistati.
Kuna Contractor OÜ-s on välja arendatud võimekus valmistada suhteliselt keerulisi seadmeid, ei ole mõtet kodumaise turu jaoks toota. Sellist nõudlust Eestis lihtsalt ei ole. Varem on allhanke korras tehtud töid ka Eesti firmadele, aga lõpptarbija on asunud alati välismaal.
Naftatööstus
- aastal oli kõrgseisus nafta- ja gaasitööstus, mida võib pidada üheks kõige nõudlikumaks turuks üldse ning siis tehti töid Eesti firmadele, kes omakorda valmistasid seadmeid õli- ja gaasitööstusele. Selle sektoriga on Contractor OÜ-l olnud varem vägagi tihedad sidemed. „Varasematel aastatel, alates 2012. aastast, oleme valmistanud seadmeid nafta- ja gaasitööstuse tarbeks lõppklientidega Norras, kuid selle sektori madalseisu tõttu on nende tellimuste osatähtsus kahanenud marginaalseks,“ selgitas Pakkas.
Küll aga ei tähenda see, et selles sektoris on püss visatud põõsasse. Pigem vastupidi. Viimasel ajal on ilmunud prognoose ja arvamusi, et mainitud nafta- ja gaasitööstuse seadmete turul toimub positiivseid arenguid ja see turusektor võib taastuda juba lähiaastatel. Pakkas ütles, et Contractor on teinud selleks ettevalmistusi ja on valmis ühe osa oma võimsusest suunama sinna.
Üheks Pakkase tööülesandeks ongi just turusektori laiendamine. Viimasel ajal valmistatakse põhiliselt detaile paberi- ja puidutööstuse seadmetele. Teisel pool Soome lahte käib just selles valdkonnas praegu moderniseerimine ja rajatakse ka uusi paberi- ja tselluloositehaseid. Samas on majanduses täpselt teada, et igas valdkonnas on nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Kõik käib üles-alla. Seetõttu on arukas jälgida turul toimuvat ja otsida sektorit, mis võib lähiajal tõusma hakata. Pakkas ütles, et tal on endal kogemusi nafta- ja gaasitööstusest ning see sektor on viimased kolm-neli aastat püsinud madalseisus. Keegi veel küll valgust tunneli lõpus Pakkase sõnul ei näe, aga igavesti see madalseis jätkuda ei saa.
„Investeeringud ei saa nii kaua seista. Jah, taastuvad energiaallikad tulevad, aga mitte nii kiiresti, kui maailmamajandus ootab. Nafta osakaal nii kiiresti ei vähene. Ühe silmaga hoiame sellel sektoril pilku peal,“ rääkis Pakkas. Kontaktid on tal olemas nii Norras kui ka Hollandis. Jälgitakse ka idapiiri taga toimuvat, aga sellega tuleb olla ettevaatlik, sest ärikultuur on erinev. „Kui sealt midagi huvitavat paistab, siis kindlasti oleme huvitatud,“ ütles Pakkas.
Contractor OÜ veebilehel on välja toodud kaks Ameerika Ühendriikide suurettevõtet National Oilwell Varco ning Cameron International. Kes selle valdkonnaga end kurssi viinud, teavad, et tegemist on erakordselt kõlavate nimedega. Contractor OÜ veebilehelt võib need nimed leida seetõttu, et nad on teinud allhankeid firmadele, kelle toodang läheb nii National Oilwell Varco’le kui ka Cameron International’ile.
„Kui me võtsime nende kahega ühendust, oli äratundmisrõõm suur. Nad mäletasid küll, mis asjad olid meie juures valmistatud, ja nad olid kvaliteediga rahul,“ rääkis Pakkas.
Teine valdkond, mida jälgitakse, on merendus. Suuri laevu ja kraanasid küll valmistama ei hakata, aga näiteks süsteemide valmistamine, millega lastakse päästepaate vette, on juba mõeldav.
Kvaliteetne keevitus
Ettevõtte neljakümnest töötajast umbes pool on kohalikud Kohila ja ümbruskonna elanikud ning teine pool käib tööl Tallinnast. Kaks keevitajat on pärit lausa Ukrainast. Keevitamise puhul on küll nii, et seda tuleb osata juba varem, sest see on väga peen töö. „Julgen lubada, et keevituse kvaliteet on meil väga hea,“ sõnas Pakkas. Tema sõnul oskaks isegi asjatundmatu pilguga inimene öelda, et Contractor OÜ-s tehtud keevitused on sujuvad, ühtlased ja visuaalselt kaunid. Välismaalt tulnud külalisi hämmastab Pakkase sõnul just see, et nõnda kvaliteetselt on võimalik keevitada käsitsi.
Contractor OÜ on hea näide sellest, kuidas siinsamas meie maakonna piires on võimalik hoida töös ettevõtet, mis keskendub puhtalt ekspordile ning on sealjuures teeninud välismaiste klientide tunnustuse. Ettevõtte ajalugu ulatub esialgu kolmeteist aasta taha, kuid praegu ei paista ühtegi põhjust, miks ei võiks see vähemalt sama kaua veel tegutseda.
