Purku kraanivesi eraldab ebameeldivat lõhna

Viimased kolm kuud on Purku kraanivesi eraldanud ebameeldivat lõhna. Paljud sealsed elanikud on loobunud kraanivee joomisest ning selle kasutamisest toidu valmistamisel.

“Ainult WC potist alla laskmiseks kõlbab,” sõnas Sääre korteriühistu esimees Raigo Onton. AS Matsalu Veevärk võttis Purku asulas joogiveeproovid juuni alguses. Terviseamet kinnitas, et analüüsitud näitajate osas vastas vesi kehtestatud kvaliteedinõuetele. Kohalikke elanikke see siiski ei veena.
Purku küla asub Rapla valla lõuna-osas ligikaudu poolel teel Rapla ja Järvakandi vahel. Statistikaameti andmetel elab seal pisut üle 170 elaniku. Alates 2026. aasta mai algusest on sealsete kortermajade elanikud tundnud kraanivee juures ebameeldivat lõhna. Esimesed probleemid kraanivee lõhnaga kerkisid esile juba 2023. aastal, kuid vahepeal olukord normaliseerus. Nüüd on probleem tagasi. Purkus asub neli kortermaja nimedega Sääre, Tõmmu, Vahtra ja Tiigi. Probleemi on tuvastanud nende kõigi elanikud.
Olukord sai alguse tänavu mais Sääre kortermajas. Esmalt tundis vee juures ebameeldivat lõhna kolmanda ehk kõrgeima korruse elanik. Ta andis sellest teada korteriühistu esimehele Raigo Ontonile. Õige pea tundis ka tema sama lõhna oma kraanivee juures ning sealt edasi hakkas teateid laekuma teistest korteritest ja ka teistest kortermajadest. Kraaniveel juures olev lõhn on tõepoolest ebameeldiv. Selles käis Raplamaa Sõnumite ajakirjanik veendumas kohapeal. Kui valada klaas täis sooja vett ning seda nuusutada, siis meenutab see miskit metalset või kergelt isegi mädamuna. Sealjuures on kõnealune lõhn ainult soojal veel. Kui lasta kraanist külma vett, siis mingit ebameeldivat tunda pole. Visuaalsel vaatlusel on vesi mõle­mal juhul selge ja läbipaistev. Siiski rääkis Raigo Onton, et kõrvalmajas olevat rääkinud üks elanik, et kui ta lasi ämbri vett täis, et põrandat pesta, siis tekkis selle peale õlikiht.

Võimalikud põhjused

Keeruline on öelda, mis seda põhjustab. Teooriaid ringleb küla vahel mitmeid, kuid kinnitust neile ei ole. Ühe variandina on õhku visatud põldude väetamine, mille kaudu jõuavad kemikaalid põhjavette. Onton ütles, et tema seda versiooni ei usu. Omalt poolt pakkus ta välja, et üheks põhjuseks võib olla mahajäetud ehitusjäätmete ladestamispaik, mis asub Purku keskusest kiviviske kaugusel. Võib-olla on sealt midagi pinnasesse imbunud? Omavahel on arutatud ka võimalust, et mingi mõju võib põhjavee kvaliteedile olla Rail Baltica ehitustöödel, mis ümberringi toimuvad. Kõik see on spekulatiivne. Ühe olulise küsimuse tõstab Onton küll esile – miks on nii, et esimesena hakkasid seda lõhna tundma ülemise korruste korterid, seejärel teise korruse korterid ja alles siis tunti seda esimesel korrusel. Kas võib olla, et lõhna põhjustab mingi gaas, mis kerkib vee sees kõrgemale ning jõudis seetõttu esmalt ülemisele korrusele? Onton tõdes, et ka see mõttekäik on vaid spekulatsioon, kuid see oleks üks võimalik selgitus.

Ajutine leevendus

Joogiveena keegi seda kasutada ei taha. Samuti ei taheta sellega toitu valmistada. Paljud ostavad joogivee kauplusest. Onton ütles, et mõned perekonnad on sedasi talitanud 2023. aastast saati. Pesemas tuleb selle veega siiski käia – muud üle ei jää. Nii Onton kui teiste korterite elanikud on täheldanud, et lõhn on intensiivsem kui vesi on boileris mõnda aega seisnud. Kui lasta boiler tühjaks ja täita see uue veega, siis on ebameeldivat lõhna vähem. Aga ta on siiski olemas. Kui vesi on boileris seisnud kauem, siis muutub see nii intensiivseks, et terve tuba või isegi trepikoda on seda täis. Mõned inimesed on vähendanud boileri temperatuuri ning see on toonud ajutise leevenduse. Samamoodi on ajutist leevendust toonud anoodi eemaldamine boilerist, kuid lõhn tuleb aja jooksul ikkagi tagasi.

Mis võiks olla lõplik lahendus?

Raigo Onton tõdes, et ta tunneb lahenduse leidmise osas juba lootusetuse tunnet. Korteriühistu esimehena ei tunne ta vastutust ainult enda ja oma perekonna vaid terve maja ees. “Meie ainuke soov on leida lahendus,” ütles Onton. Veeteenust osutab seal AS Matsalu Veevärk. Nendega on probleemi arutatud, kuid lahenduseni jõutud ei ole. Onton ütles, et ta saab väga hästi aru, et teenusepakkuja ei saa minna sügavale maa sisse, et seal veekvaliteeti parandada. Küll aga ootab ta konstruktiivset koostööd lahenduse leidmiseks. Ta ütles, et ennekõike ootab ta teenusepakkujalt juhiseid, mida tuleb teha, et probleem lahendada. Kui on vaja näiteks torustik välja vahetada – teeme ära. Kui on vaja mingid filtrid paigaldada – teeme ära. Kui on vaja veel midagi teha, siis saab ka selle tehtud. Ainult, et enne nende tegevuste juurde asumist oleks vaja sajaprotsendilist veendumust, et see probleemi lõplikult lahendab. Vastasel juhul pole ju mõtet korteriühistul suurt väljaminekut teha. Praegu ollaksegi olukorras, kus lõplikku lahendust ei paista.

Põhjus tuleb välja selgitada

Olukorraga on kursis ka Terviseamet. Oma vastuses Raplamaa Sõnumitele tugines Terviseameti vee terviseohutuse edendamise teenuse juht Pilleriin Kalmus juuni alguses Purkus võetud joogiveeproovidele. Ta ütles, et analüüsitud näitajate osas vastas vesi kehtestatud kvaliteedinõuetele. “Analüüsitulemuste põhjal ei tuvastatud asjaolusid, mille tõttu tuleks piirata külma kraanivee kasutamist joogiks või toidu valmistamiseks,” sõnas Kalmus. Küll aga rõhutas ta, et oluline on eristada külma joogivett ja hoone soojaveesüsteemist tulevat vett. Joogivee kvaliteeti hinnatakse külma vee põhjal. Kalmus pakkus välja, et probleemi põhjus võib seisneda hoone soojaveesüsteemis, näiteks boileris, torustikus või vee ebapiisavas ringluses. Ta lisas, et sellisel juhul ei pruugigi lõhn olla seotud ühisveevärgist hoonesse jõudva külma joogivee kvaliteediga. Terviseamet soovitab alati tarvitada joogiks ja toidu valmistamiseks just külma kraanivett. “Kui vesi on torustikus pikemat aega seisnud, tuleks lasta sellel enne tarvitamist mõnda aega voolata. Kui elanikud täheldavad soojas vees püsivalt ebameeldivat lõhna, soovitame korteriühistul lasta kontrollida hoone soojaveesüsteemi, sealhulgas boilerite seisukorda, vee temperatuuri ja ringlust ning torustikku. Vajaduse korral tuleks võtta eraldi proovid hoonesse sisenevast külmast veest ning hoone külma- ja soojaveesüsteemist. Nii on võimalik välja selgitada millises süsteemi osas vee omadused muutuvad,” rääkis Kalmus. Ühtlasi rõhutas ta, et probleemi põhjus tuleb igal juhul välja selgitada. Kalmus: “Ebameeldiv lõhn ei tähenda tingimata terviseohtu, kuid selle põhjus tuleb siiski välja selgitada, eriti kui probleem on püsiv või esineb mitmes korteris.”

Soovitus vahetada välja raudtorud

AS Matsalu Veevärk juhatuse liige Hans Liibek ütles, et kuna ühisveevärgist võetud analüüsid on korras, siis peab probleem olema kinnistusisene. “Meie kinnitame, et joogiveekvaliteet vastab kõikidele nõuetele kuni meie liitumispunktini ja kliendi veemõõdusõlmeni. Seda kinnitavad ka analüüsitulemused. Maja siseste torustike ja veesoojendamise seadmete eest meie vastutada ei saa, see vajab lahendamist kinnistu siseselt,” rääkis Liibek. Ta pakkus välja, et probleemi põhjus võib seisneda vanades terasest püstakutorudes, mis eraldavad rauda ja see koguneb boilerisse ja kuumutades hakkab ebameeldivat lõhna tekitama. AS Matsalu Veevärk soovitab esimese asjana kaaluda kõigi vanade kinnistusiseste raudtorude väljavahetamist. Teisi soovitusi on neil veel. Ettevõtte veebilehel on eraldi kategooria “Joogivee lõhnast ja elektriboilerist”. Seal on terve rida soovitusi, mida võib proovida. Näiteks üks soovitus on vahetada suur boiler välja väiksema vastu juhul, kui veekasutus on väike. Seal on rõhutatud, et enamasti on joogivee lõhna teke põhjustatud mitme teguri koosmõjust.
Liibek meenutas, et Purku kraanivee kvaliteedi osas pöörduti AS-i Matsalu Veevärk poole juuni alguses. “Meile teadaolevalt kurtsid veekvaliteedi pärast ainult mõned kortermaja elanikud. Tootmisjuht käis Purkus koos meie proovivõtjaga ja kontrolliti üle ning võeti tavapudelisse veeproovid Purku puurkaevust, Sääre korteriühistu veemõõdusõlmest ning korterist nr 17. Kontrollimise ajal prooviti koheselt kõigis kolmes kohas külma vee maitset ja lõhna – külm vesi oli väga hea maitsega ja lõhnatu. Need kolm proovipudelit seisid vee-ettevõtte kontoris ca nädala temperatuuril +18 kuni +20°C ja me ei tuvastanud 8 päeva seisnud joogiveel mitte mingit lõhna ning vesi oli väga hea maitsega,” rääkis Liibek. Küll aga tõdes ta, et probleem tekkis korteris nr. 17 kuuma veega. Seal oli tõesti veel mädamuna lõhn juures. Võimaliku selgitusena tõi ta välja, et mädamuna lõhna põhjustas boileris olnud magneesiumpulk.

Kõik boilerid ütlesid üles samaaegselt?

Kuigi teenusepakkuja ütles, et probleem peab olema kinnistusisene, siis kohalikke elanikke see vastus ei veena. Raigo Onton viskas õhku retoorilise küsimuse, et kas siis kõigi korterite boilerid ütlesid üles samaaegselt? Või kas kõigi nelja kortermaja torud hakkasid halba lõhna põhjustama just samal ajal? Ühe tõsise küsimuse tõstatas Onton veel. Purkus tegutseb Kabala lasteaed-põhikooli üks rühm. Ka seal tuleb kraanivesi ühisveevärgist. Praegu on rühm puhkusel, kuid augusti keskpaigas tulevad lapsed tagasi. Onton teab oma kogemuse pealt, et kui vesi on pikalt seisnud, siis on ebameeldiv lõhn eriti intensiivne. Mis siis saab kui lapsed tagasi tulevad? Korteriühistu esimehele teadaolevalt ei ole kraanivee kasutamine ühtegi tervisehäda Purkus põhjustanud. Küll aga küsis ta, et kas kõigepealt peame selle probleemi ka ära nägema enne kui mingi lahendus leitakse.