Eva Orav, Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magister, Juuru Eduard Vilde kooli õppealajuhataja, Eesti Lugemisühingu juhatuse liige
Raplamaa on tuntud rabade poolest, aga mitte ainult: uhkust võib tunda ka õpilaste lugemistulemuste üle. Palju on räägitud Eesti õpilaste heast lugemisoskusest, viidates PISA uuringule. Paraku põhineb Eesti edu pigem väikesel alasooritajate arvul, tippsooritajaid on meil teiste riikidega võrreldes vähem.
Maakondade tulemustesse süvenedes selgub, et peale Rapla on kõikide maakondade keskmised lugemistulemused 2018. aastaga võrreldes langenud. 2026. aasta esimesel poolel Raplamaa klassiõpetajate seas läbi viidud uuringu tulemustest selgub, et Raplamaa kogenud õpetajad lähtuvad õpilastele kodulugemist valides õpilastest, mitte traditsioonilistest põhimõtetest või kindlatest nimekirjadest, ning arvestavad õpilaste huvidega – Raplamaa õpetajad toetavad teadlikult õpilaste lugemisoskust.
Kogemus on väärtus
Tartu Ülikoolis läbi viidud uuringus osales 16 Raplamaal 2025/2026. õppeaastal 3. klasse õpetavat klassiõpetajat 13 koolist ja nende 83 õpilast ehk osalesid peaaegu kõik Raplamaa koolid.
Juuru Eduard Vilde koolis õppealajuhatajana töötav uuringu autor Eva Orav valis uuringusse kolmanda klassi õpetajad ja õpilased seetõttu, et I kooliastme lõpuks peaks õpilased olema omandanud lugemistehnika.
Õpetajate keskmine töökogemus oli 26 aastat, kõige kauem töötanud õpetajal lausa 46 aastat. Varem on Eestis õpetajate tööstaaži ja lugemisvalikute seost uurides järeldatud, et väiksema tööstaažiga nooremad õpetajad usuvad valikuvabaduse motiveerivasse jõusse rohkem.
Uuringust ilmnes aga, et just kogenud klassiõpetajad oskavad lugemist õpilaste jaoks huvitavaks teha ning julgevad pakkuda õpilastele kodulugemise valikul vabadust. Raplamaa koolijuhtidel tasub väärtustada kogenud õpetajate teadmisi ja oskusi ning mõelda juba praegu, kuidas positiivset lugemisõpetust järgmisele õpetajate põlvkonnale edasi anda.
Vabadus toob lugemisrõõmu
Uuringus osalenud Raplamaa klassiõpetajad ei lähtu traditsioonilistest põhimõtetest või kindlatest nimekirjadest, nagu paljude varasemate Eestis läbi viidud lugemisuuringute tulemustest on ilmnenud, vaid annavad üsna palju valikuid. Võib-olla peitub Raplamaa õpilaste PISA lugemistulemuste edu just kooliaja jooksul kogetud autonoomias.
Ka Raplamaa õpetajad peavad oluliseks, et õpilased loeksid kvaliteetset lastekirjandust, kuid see ei pruugi tähendada, et nad peavad silmas aastakümneid kohustusliku kirjanduse nimekirjas olnud teoseid, vaid pigem kaasaegset lastekirjandust.
Uuringust selgus, et kuigi õpilastele kodulugemiseks antavate teoste arv on üsna erinev (neli kuni üheksa teost õppeaastas) ja õpetajad lasevad ka ühe klassi sees õpilastel lugeda erineva arvu raamatuid vastavalt nende lugemisvilumusele, ei ole loetavate raamatute arvul seost õpilaste lugemismotivatsiooniga.
Küll aga selgus, et mida rohkem on õpilased kodulugemise valikutes vabad, seda kõrgem on nende autonoomne lugemismotivatsioon. Ka teadlased hoiatavad õpetajaid kohustuslike nimekirjade eest, sest kuigi õpetajad soovivad ilmselt õpilastele head, võib tulemus õpilaste intellektuaalset vabadust piirates olla vastupidine.
Huvidega tuleb arvestada
Klassiõpetajate põhimõtted seoses lugemisõpetusega on üsna erinevad, kuid valdav osa uuringus osalenud õpetajatest peab kodulugemist valides või soovitades oluliseks õpilaste huvidega arvestamist. Õpetajate põhimõtetest ilmnes huvidega arvestamisel ainukesena oluline positiivne seos autonoomse lugemismotivatsiooniga.
Seost ei ilmnenud eristustega arvestamise, raamatute välimusest lähtumise, kõigile ühtemoodi lähenemise ega isegi lapsevanemate kaasamise vahel, aga huvidega arvestamise põhimõte tuli välja nii õpetajate kui ka õpilaste vastustest. Seega pole niivõrd oluline, mitu teost õpilased õppeaastas loevad, kuivõrd lugemise kvaliteet: et õpilased tunnetaksid vabadust ja saaksid lugeda huvipakkuvaid teoseid.
Kogemus, valikute võimaldamine ja huvidega arvestamine toetab lugemisoskuse arengut
Raplamaa õpilaste head lugemisoskust kinnitavad lisaks PISA tulemustele ka gümnaasiumiõpilaste esikolmiku kohad vabariiklikel kirjandusvõistlustel. Tippsooritajad kasvavad nendest õpilastest, kellele päriselt meeldib lugeda.
Näib, et Raplamaal on kokku saanud lugemise seisukohalt kolm olulist komponenti – õpetajate kogemus, julgus pakkuda valikuid ja õpilaste huvidega arvestamine – just seetõttu võibki Raplamaa lisaks rabadele tunda uhkust ka õpilaste hea lugemisoskuse üle. Miks mitte paigutada Raplamaa rabadesse raamatukastid ja reklaamida rabavat Raplamaad ka raamatute kaudu.
