Rain Terras, Rapla vallavanem
Rapla vallavalitsus kohtus esmaspäeva õhtul Järlepas Juuru piirkonna inimestega. Mõistetavalt oli üks teema ka K31 bussiliin ja laste koolitee Kohilasse.
Sellest on viimastel kuudel palju räägitud ning eelmisel reedel käsitleti K31 teemat ka Kohila valla kodulehel. Seetõttu keskendun siin sellele, kus me täna oleme, mis on Rapla vallavalitsuse seisukoht ja mida näeme järgmise sammuna.
Jaanuaris Raplamaa Sõnumitele antud aastaintervjuus ütlesin, et valda ei saa juhtida emotsiooni pealt. Samas ei saa juhtida ka ühtegi meeskonda ega organisatsiooni ilma empaatiata. Inimeste muret tuleb kuulata ja mõista, kuid otsused peavad olema põhjendatud, võrreldavad ja lähtuma kogu valla huvist, arvestades samal ajal nii palju kui võimalik piirkondade tegelikke vajadusi ja eripärasid.
Viimastel päevadel on avalikkuse ette toodud ka läbirääkimiste eri etappides kõlanud ettepanekuid ja seisukohti. Igal sellisel arutelul on oma kontekst ning üksikute mõtete väljatoomine ilma kogu taustata võib jätta toimunust väära pildi. Minu põhimõte on olnud mitte pidada kinnises ruumis toimunud läbirääkimisi avalikkuse ees. Sama joont hoidsin ka eelmises koalitsioonis vallavalitsuse liikmena ega toonud mulle ametist tulenevalt teatavaks saanud kinniste arutelude sisu valimisperioodil avalikku vaidlusse. Samast põhimõttest lähtun ka K31 puhul.
Seetõttu ei hakka ma siin lahti võtma kõiki läbirääkimiste etappe, vaid keskendun faktidele, tänasele seisule ja Rapla vallavalitsuse põhimõttelisele positsioonile.
Kohila ammune korraldusotsus ja perede valik
K31 on Kohila valla siseliin. Kohila on seda aastaid korraldanud ning sellega on sõitnud Kohila koolidesse ka Järlepa piirkonna lapsed. See on olnud Kohila valla korraldusotsus. Kooli valiku teeb lapsevanem. Arvestatav hulk Järlepa kandi peresid on aastate jooksul valinud oma lapse kooliks Kohila kooli ning selle ümber on kujunenud nende igapäevane koolitee. See on olnud perede valik.
Kohila otsus korraldada liini ja perede valik kasutada Kohila kooli ei saa muutuda automaatselt kõigi Rapla valla elanike rahaliseks kohustuseks. Valla eri piirkondi tuleb kohelda võrreldavatel alustel ning ühe piirkonna aastate jooksul kujunenud valikust ei saa ilma selge poliitilise otsuse ja õigusliku aluseta kujuneda kogu valla püsivat rahalist kohustust.
Paika ei pea väide, et Rapla vald võtab Järlepa piirkonnalt midagi ära. K31 tingimused määrab Kohila vald. Kohila otsustab oma siseliini korralduse, piletihinna ja sõidutingimused. Ka senise, aastaid kehtinud korra muutmine on Kohila otsus. Kohila otsus ja vastutus on ka oma kooli õpilaste võimalik erinev kohtlemine elukohavalla järgi. Selline eristamine ei lähe hästi kokku Kohila valla enda sõnumiga, et inimeste elu ei lõpe vallapiiril. Kui selline erinev kohtlemine rakenduks, oleks see elanikele väga jõuline ja kahetsusväärne sõnum.
Rapla maksab oma laste sõitude eest
Rapla tasub oma laste sõitude eest kehtiva korra alusel. Poliitilised kokkulepped peavad väljenduma kehtivas korras, sest poliitiline tahe üksi ei anna alust sellest kõrvale kalduda ega võtta vallale uusi rahalisi kohustusi.
Meie lähtekoht on olnud ja on, et valla eri piirkondi tuleb kohelda võrreldavatel alustel. Me ei pea põhjendatuks teha Järlepa puhul erandit ega rahastada aastaid toiminud Kohila siseliini eripiletihinna kaudu. Kui Kohila kehtestab kõrgema erihinna, jääb tavahinna ja erihinna vahe kahjuks lapsevanema kanda. Samas tuleb arvestada, et perede valikud on kujunenud aastate jooksul Kohila loodud korralduse ja selle pinnalt tekkinud usalduse alusel.
Samas Rapla maksab oma laste sõitude eest õiglast hinda. Aga me ei muuda ühe piirkonna valikuid kogu valla kohustuseks ega rahasta Kohila siseliini erihinna kaudu.
Siit algab aga suurem küsimus.
Inimeste tegelik elu ei lõpe vallapiiril
Inimeste tegelik elu ei lõpe vallapiiril ning ka teenuste korraldus ei peaks sellest mööda vaatama. K31 on tervikvaates üksik küsimus, kuid inimeste jaoks väga oluline, sest puudutab otseselt nende igapäevast elu.
Kui mõlemad volikogud annavad selleks poliitilise suunise, saavad Rapla ja Kohila vallavalitsused otsida pikaajalisi lahendusi vallapiiriüleste piirkondlike teenuste korraldamiseks. Kahe valla vahelistes piirkondades tuleb teenuseid vaadata tervikuna ja otsida muu hulgas võimalusi dubleerimise vähendamiseks.
Järlepa kandi puhul tähendab see näiteks haridusvõrgu tervikvaadet. Rapla vald peab oma koolivõrku planeerides ja sellesse investeerides arvestama kogu piirkonna laste arvuga. Samal ajal käib arvestatav osa piirkonna lastest Kohila koolis. See mõjutab mõlema valla tänaseid kulusid ja pikaajalisi otsuseid ning tähendab osaliselt paralleelseid kulusid. Kui suudame põhjendamatut dubleerimist vähendada, saame seda raha kasutada teadlikumalt inimeste teenuste parandamiseks.
Vallavalitsuste ülesanne oleks töötada välja võimalikud koostöövariandid ning vastutuse ja rahastamise põhimõtted. Seejärel tuleb need tuua mõlema volikogu ette hindamiseks ja otsustamiseks. Volikogude otsustada on, kas ning millises vormis soovitakse koostööd edasi arendada.
Ühe bussiliini vaidlusest kahe valla koostööni
Koostöö mõte on korraldada teenuseid seal, kus inimeste tegelik elu ulatub üle vallapiiri, terviklikumalt ja mõistlikumalt. See ei tähenda, et üks vald võtab automaatselt üle teise kohustused. See tähendab, et mõlemad vallad vaatavad piirkonna tegelikke vajadusi, olemasolevaid teenuseid, kulusid ja võimalusi ning lepivad selgelt kokku õigustes, kohustustes ja rahastamises.
Vajadusel tuleb minna ka riigi tasandile, kui pikaajalised lahendused eeldavad õigusraamistiku või seaduste täpsustamist. See ongi valitsemise üks tuum: algatus peab sündima kohapeal, tegelikust vajadusest, ning kui olemasolev raamistik lahendust ei võimalda, tuleb teha ettepanekuid ka selle muutmiseks riigi tasandile.
K31 on tänane küsimus. Eesmärk peab olema suurem: jõuda ühe bussiliini vaidlusest kahe valla teadliku ja pikaajalise piirkondliku koostööni.
