Sisuturundus
Märjamaa ja Orgita kaugküttesüsteemide ühendamine võimaldaks vähendada soojuse hinda, parandada varustuskindlust ning luua võimalused uute elamute ja ettevõtete liitumiseks. Mõlemas piirkonnas kaugkütteteenust pakkuv N.R. Energy teeb ettepaneku käsitleda kaugküttesüsteemide ühendamist ja võrkude uuendamist valla uues energiamajanduse arengukavas ühe tervikliku investeerimisprojektina. See aitaks tagada elanikele taskukohase ja töökindla soojusvarustuse ka tulevikus.
Praegu töötavad Märjamaa ja Orgita kaugküttesüsteemid teineteisest sõltumatult. Mõlemal on oma katlamaja ja torustik. N.R. Energy ettepanekul tuleks valla nelja kaugküttepiirkonda – Tehnika tänavat, Pärna tänavat, Keskalevit ja Orgitat – arendada ühtse tervikuna ning näha ette Märjamaa ja Orgita kaugküttesüsteemide ühendamine. Eesmärk on kasutada olemasolevat taristut tõhusamalt ja luua võimalus uute tarbijate liitumiseks.
Rohkem tarbijaid aitab kulusid jagada
Soojuse hind sisaldab lisaks kütusele ka katlamajade ja torustike korrashoiu ning investeeringute kulusid. Mida rohkem soojust müüakse, seda suurema tarbijaskonna vahel saab püsikulusid jagada.
Märjamaa ja Orgita praeguste tarbijate arvutuslik soojuskoormus on kokku 5,31 megavatti ning teadaolevate uute liitujate lisandumisel kasvaks see ligikaudu 5,8 megavatini. Veelgi suuremat kasvu võib tuua Orgita kavandatav ettevõtlusala, kuhu on planeeritud uusi tootmis-, logistika- ja teenindushooneid. Kui ettevõtlusala täies mahus välja arendatakse, võib kahe piirkonna summaarne soojuskoormus kasvada 7,96 megavatini.
Seetõttu võib tulevikus tekkida vajadus täiendava tootmisvõimsuse järele. Märjamaa ja Orgita kaugküttesüsteemide ühendamine võimaldaks olemasolevaid katlamaju tõhusamalt kasutada ning kavandada lisainvesteeringuid vastavalt tegelikule vajadusele.
N.R. Energy arvutuse järgi võiks ühendatud süsteemi soojuse piirhind prognoositud tarbimismahu korral kujuneda ligikaudu 84,50 eurole megavatt-tunni eest ilma käibemaksuta. See oleks madalam, kui Märjamaal ja Orgital praegu eraldi kehtivad soojuse piirhinnad. Seejuures ei sisalda Orgita praegune piirhind veel 2024. aastal rajatud katlamaja investeeringut. Ühendatud süsteemi arvutusliku soojuse piirhinna saavutamine eeldab aga uute tarbijate lisandumist ning 40-protsendilist investeeringutoetust kaugküttevõrkude uuendamiseks ja ühendamiseks.
Kindlam küte ja vähem raisatud energiat
Kahe piirkonna ühendamine annaks katlamajadele võimaluse teineteist toetada. Kui ühes toimub hooldus või tekib rike, oleks teise kaudu võimalik katta vähemalt osa tarbijate soojusvajadusest.
Märjamaa ja Orgita kaugküttesüsteemide ühendamise tehnilise teostatavuse hindamiseks koostatud ekspertiis kinnitas, et selline lahendus on võimalik. Selleks tuleks rajada kahe piirkonna vahele ligikaudu kahe kilomeetri pikkune ühendustorustik.
Sama analüüs toob välja märkimisväärse energiasäästu võimaluse. Olemasolevate Märjamaa ja Orgita torustike aastane soojuskadu võiks nende uuendamisel väheneda umbes 55 protsenti.
Ühendamine võiks parandada ka elanike võimalusi kasutada sooja tarbevett aastaringselt. Praegu saavad Orgita kaugküttetarbijad sooja tarbevett ka suvel, kuid Märjamaal katlamaja väikese koormuse tõttu suvel sooja tarbevee tootmiseks ei käivitata. Ühendatud võrgus võiks suvist sooja tarbevett toota ühes katlamajas ja suunata mõlema piirkonna tarbijateni, kui vajalikud võrgu- ja hoonesisesed lahendused on rajatud.
Arengukavas tuleb arvestada ka tulevikuvajadustega
Torustikud rajatakse aastakümneteks. Seepärast ei peaks nende kavandamisel piirduma praeguste tarbijatega. Tulevikus võib kaugküttevõrgus olla võimalik kasutada ka uusi soojusallikaid, näiteks tööstuslikku jääksoojust või suuri soojuspumpasid. Nende tasuvus vajab eraldi hindamist.
Märjamaa ja Orgita puhul on tähtis vaadata võrgu uuendamist, ühendustrassi ning uute tarbijate liitumist ühe tervikliku investeerimisplaanina. Nii saab võrrelda lahenduste tegelikku kogukulu ja ajastada töid viisil, mis vähendab tarbetuid ümbertegemisi. Eesmärk on tagada, et Märjamaa ja Orgita elanikel oleks kindel ja mõistliku hinnaga toasoe ka kümne või kahekümne aasta pärast.
