Kaur Kuurme,
Eesti Elektroonikaromu juhatuse liige
Üks väike argine ese võib osutuda palju ohtlikumaks, kui esmapilgul arvata võiks. Neid leidub ilmselt igas kodus. Jutt käib kasutatud patareidest ja akudest.
2023. aastal koguti kokku 291 tonni vanu patareisid ja akusid, mullu juba tonni võrra rohkem. Turule lastakse neid igal aastal 600 tonni. Kuhu kaob ülejäänud osa ja milliseid ohte võib kaasa tuua see, kui patareid ja akud õigesse kogumiskohta ei jõua?
Väikesest esemest saavad alguse suured õnnetused
Küllap vedelevad need kodus sahtlipõhjas, keldrikapis või garaažis vanade asjade vahel. Mõni jõuab ka olmeprügisse. Nii ei tohiks see olla! Valesti hoitud vana patarei või kahjustatud aku võib süttida. Piisab sellest, kui patareide klemmid puutuvad sahtlis kokku näiteks võtmete või müntidega: tekib lühis ja patarei võibki süttida.
Olmeprügi hulka sattudes põhjustavad vanad akud ja patareid igal nädalal tulekahjusid jäätmeveokites või jäätmekäitluskohtades. Kui aku saab tugeva löögi, on kahjustatud või seda laetakse valesti, võib see üle kuumeneda ja põlema minna. Eriti tähelepanelik tuleb olla liitiumioonakudega, mida leidub telefonides, juhtmevabades kõrvaklappides ja akutööriistades.
Hoidu rumalatest riskidest
Euroopa Liidu uued nõuded panevad senisest suurema vastutuse nii tootjatele kui ka jäätmekäitlejatele, kuid kõige lihtsam ja olulisem asi jääb inimese enda kanda: kasutatud patarei või aku tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda. Kõige lihtsam on viia need kauplustes asuvatesse patareide kogumiskastidesse või jäätmejaama.
Kui patarei või aku on seadmest hõlpsasti eemaldatav, tasub see välja võtta ja viia eraldi patareide kogumiskohta ning elektroonikaseade elektroonikajäätmete kogumiskohta. Kui aku on seadme sisse ehitatud, ei tohi seda jõuga eemaldada – sel juhul tuleb viia kogumisse kogu seade. Väikeelektroonika kogumiskastid asuvad paljude kaubanduskeskuste sissepääsude juures. Suured elektroonikaseadmed tuleb viia jäätmejaama.
Läbikriipsutatud prügikasti märk hoiatab
Patareisid ja akusid leidub telefonides ja tööriistades, aga järjest sagedamini ka mänguasjades, kõrvaklappides, lampides, hambaharjades, köögiseadmetes ja kümnetes teistes väikestes igapäevaesemetes. Eriti keerulised on väikesed akud, mida inimene ei pruugi akuks pidadagi. Kui vana telefon või akutrell tundub ilmselgelt elektroonikana, siis vilkuv mänguasi, juhtmevaba kõrvaklapp, väike ventilaator või elektriline hambahari satub segaolmejäätmete konteinerisse kahjuks üsna kergesti.
Rusikareegel võiks olla väga lihtne: kui ese teeb häält või sellel on tuled küljes, siis võib see töötada patarei või akuga ega kuulu seetõttu segaolmejäätmete hulka.
Alates 18. augustist 2025 nõuab Euroopa Liidu patareimäärus, et patareid ja akud oleksid varustatud läbikriipsutatud prügikasti märgiga, mis kannab endas selget sõnumit: need tuleb koguda eraldi ja viia patareide kogumiskasti. Uue aasta veebruarist lisandub patareidele ka QR-kood, kust saab muu hulgas infot patarei mahutavuse kohta.
Saadame patareid röntgenisse
Kui süttimisoht pole veel piisavalt veenev põhjus patareide eraldi kogumiseks, siis tasub mõelda ka sellele, et patareides ja akudes on väärtuslikke materjale, mida on võimalik uuesti kasutada. Näiteks moodustavad suure osa kogutavatest patareidest leelispatareid, mille käitlemisel saadakse tagasi muu hulgas terast, tsinki, mangaani sisaldavaid materjale ja vaske.
Selleks tuleb erineva keemilise koostisega patareid kõigepealt üksteisest eraldada. Eestisse on kavandatud ka uus patareide sorteerimisliin, kus patareide koostise tuvastamiseks kasutatakse röntgentehnoloogiat. See võimaldab patareid enne edasisele käitlemisele saatmist sorteerida. Nii väheneb vajadus kaevandada üha uusi tooraineid ning säästetakse loodusvarasid.
See ongi ringmajanduse üks põhimõtteid: materjal ei muutu kasutusaja lõpus prügiks, vaid saab võimaluse jõuda tagasi tootmisse. Selleks peab aga patarei jõudma õigesse kogumiskohta, mitte olmeprügikasti või sahtlipõhja.
