Tänavu 4. septembril sadas Pärnus ööpäevaga rekordilised 122,4 millimeetrit vihma, mis ujutas üle tänavad ja hooned. 22.–23. augustil tabas Lätit ja Leedut tugev torm. Lätis jäi elektrita ligi 280 000 ning Leedus umbes 155 000 majapidamist. Häiritud oli side ning Leedus nõudis torm inimelu.
Need näited tuletavad meelde, kui kiiresti võib tavapärane elu muutuda ja kuidas üks sündmus võib vallandada terve probleemide ahela: elektrikatkestusega kaasnevad sageli häired ka veevarustuses, küttes, sides ja teistes elutähtsates teenustes.
Erinevad kriisid, ühine valmisolek
Tormid, üleujutused, suurõnnetused ja tehnilised rikked võivad tekkida ootamatult. Suurema sõjalise konflikti ohule eelnevad seevastu üldjuhul märgid, mida riik ja liitlased jälgivad. Seetõttu võime tõsisest sõjalisest ohust teada saada varem. See ei tähenda siiski, et iga rünnak või hübriidrünnak oleks ennustatav.
Oluline on see, et paljud ettevalmistused on vajalikud ja sarnased, sõltumata kriisi põhjusest. Joogivett, toitu, ravimeid, valgust, teabe saamise võimalust ning elanikkonnakaitsealaseid teadmisi ja oskusi vajame nii suure tormi, elektrikatkestuse kui ka sõjalise kriisi puhul.
Paljud küsivad, mida teeb riik, mida omavalitsus ja millal tuleb appi Päästeamet. Kuid ulatusliku kriisi puhkemisel ei suuda ükski asutus jõuda korraga iga inimese ja kogukonnani. Samuti ei tea me kunagi, kus ja kellega koos võime ootamatusse olukorda sattuda. Seetõttu algabki kriisivalmidus iseendast ning mida mitmekülgsem on meie ettevalmistus, seda kindlamalt saame end tunda.
Valmistuda tuleb vähemalt nädalaseks iseseisvaks toimetulekuks ja soovitav on koostada kriisiplaanid endale, perele ja ka kogukondadele.
Kriisi- ja varjumisplaanide väärtus on läbimõeldud
tegevustes ja kokkulepetes
Läbimõeldud kriisi- ja varjumisplaanidel on suur praktiline väärtus, kuid nende sisu ja eesmärgid on erinevad.
Kriisiplaani koostamisel mõtleme läbi, millised olukorrad võivad meid tabada, kuidas siis tegutseme ning kuidas saame ühendust pereliikmete või naabritega, kui side ei tööta. Nii selguvad ka puudujäägid: kas on vaja täiendada varusid, leppida kokku rollijaotus, õppida uusi oskusi ja neid üheskoos harjutada.
Varjumisplaani eesmärk on seevastu hinnata hoone varjumisvõimalusi ning mõelda läbi, kuhu ja kuidas saavad inimesed vahetu ohu korral võimalikult kiiresti varjuda. Samuti aitab plaan välja selgitada, mida tuleks hoones varjumisvõimaluste parandamiseks teha.
Teadmised ja oskused on sama olulised kui varustus
Soovitame panustada elanikkonnakaitsealastesse teadmistesse ja oskustesse, mille omandamiseks on praegu erinevaid võimalusi. Näiteks Päästeameti, Naiskodukaitse, vabatahtlike päästjate, Punase Risti ja omavalitsuste korraldatavad koolitused annavad võimaluse täiendada teadmisi ja praktilisi oskusi. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevuses osalevad noored on oma teadmistega eeskujuks nii kaaslastele kui ka vanematele.
Kui korraldatakse õppusi, kuhu otsitakse vabatahtlikke näiteks kannatanute rolli, tasub korraldajaid aidata ja saada endale see väärtuslik kogemus.
Ka ühiselt kriisiplaane ja varjumisplaane koostades saame juurde teadmisi, mis on ootamatus olukorras hädavajalikud.
Alati, kui võimalus avaneb, tasub värskendada esmaabioskusi, et oskaksime vajadusel anda endast oleneva. Kriitilises olukorras loeb iga minut ning oskus õigel hetkel kiiresti tegutseda võib päästa inimese elu. Seda mitte ainult kriisiolukorras, vaid ka igapäevaelus.
Alusta iseendast
Kui ei tea, kuidas oma valmisolekut tõsta, räägi esmalt oma perega ja leppige kokku, kuidas ootamatutes olukordades tegutseda. Seejärel kaasake naabreid ja kogukonda. Palju juhiseid leiab erinevatelt veebilehtedelt, kuid kindlasti on usaldusväärsed teabeallikad olevalmis.ee ja kriis.ee. Soovitame nõu küsida ka omavalitsuste elanikkonnakaitse spetsialistidelt ja Päästeameti töötajatelt.
Mitmekülgne kriisivalmidus hõlmab endas erinevaid varusid, tegevusi ja oskusi, mis suurendavad meie kindlustunnet. Mida rohkem on meie seas inimesi, kes suudavad ja oskavad ennast ja teisi aidata, seda turvalisemad on meie kogukonnad tervikuna.
Metoodiline lähenemine ja talumehe tarkus
Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis peab tagama kriisiolukorraks valmistumise, kriisolukorra lahendamise, kriisiolukorrast põhjustatud kahjude likvideerimise ja olukorrast taastumise. Kuna tegemist on süsteemse lähenemisega, ei saa rääkida ühe etapi eelistamisest teisele, vaid vaadelda tuleb kogu protsessi kui tervikut.
Kriisiolukorraks valmistumise faasis me hindame võimalikke riske, planeerime vajalikud varud, koostame tegevusplaani jne.
Kriisiolukorra lahendamisel rakendame oma teadlikkuse, plaanid, kaasame teised isikud, taotleme abi jne.
Kahjude likvideerimise faasis alustame tegevusi, et taastada kriisile eelnev olukord – katkenud teenused, hävinenud taristu jms. Ja mis peamine – alati tuleb kogetu võtta kokku ja hinnata, mis läks hästi ja mida saab teine kord teha paremini.
Loomulikult tuleb siin mängu tuua ka meie võimalused ja võimekused. „Kevades” ütles õpetaja Laur Tootsile: „Kui sa tervet rehkendust ei jõua, tee pool.“ Ning lisas mõttepausi järel: „Aga tee korralikult!“ See ilmestab ilusasti kriisireguleerimise peamist olemust – tegevused ei pea olema (ja ei tohigi olla) pelgalt „linnukese“ pärast, vaid tuleb tugineda reaalsetele võimetele ja võimalustele.
Kuidas see võiks välja näha päris elus:
■ Valmistumine – Sa oled varunud 7 päeva toidu-, vee- ja ravimivaru, ostnud akupangad, taskulambid ja patareidel töötava raadio (et kuulda riiklikke infokanaleid). Sinu auto kütusepaak on alati vähemalt pooltäis.
■ Lahendamine – Elekter ja mobiiliside kaovad. Sa ei külmeta, sest sul on gaasipriimus sooja toidu tegemiseks ja alternatiivne küte. Sa kuulad raadiost Vikerraadiot, et teada saada, millal abi saabub. Naabrid vaatavad üle piirkonna üksi elavad vanurid, et veenduda nende turvalisuses.
■ Taastamine – Elekter tuleb tagasi. Sa täiendad oma kriisivarusid (ostad uued patareid ja konservid kasutatu asemele). Tuginedes saadud kogemusele, otsustad osta järgmiseks korraks veel võimsama akupanga…
***
Küsimused, millele tasub juba täna vastused leida
Kuidas tuleb sinu pere toime, kui nädal aega pole elektrit?
Kust saate joogivee?
Kuidas valmistate toitu ja hoiate kodu soojana?
Kas vajalikud ravimid on olemas?
Kuidas saate usaldusväärset teavet, kui internet ei tööta?
Kas naabruses elab keegi, kes võib vajada abi?
Kas tead, kellel on kaev, generaator või esmaabioskused?
Kas kortermajas on läbi mõeldud, kuidas töötab elektrikatkestuse ajal küttetsirkulatsioonipump?
Kuidas kasutada tualetti, kui veevarustus ja kanalisatsioon on häiritud?
