Helerin Väronen.
Eelmisel reedel, 20. oktoobril andis Rüüt Rapla kultuuriklubis BAAS kontserdi, mis ühest küljest oli plaadiesitluskontsert, kuid samas ka osa juubelituurist.
Rüüdi neli liiget, Maili Metssalu, Maarja Soomre, Juhan Uppin ja Toomas Oks on koos tegutsenud viis aastat ja andnud välja kaks plaati. Suvel välja tulnud Rüüdi teine plaat kannab nime “Kadakad” ja see oli nomineeritud ka hiljutisel pärimusmuusika auhindade “Etnokulp 2017” jagamisel.
Rüüdi jaoks oli Rapla kontsert eriline, kuna mitmed bändiproovid on toimunud just Baasis ja loo “Torme trotsides” viimane käik on loodud klaveril, mis asub sealsamas ruumis. Plaadi esimese loo “Ühed sündinud südamed” kohta sõnas Juhan, et see lugu räägiks justkui nende perekonnast, mille nimi on Rüüt. Aastatega on nende erinevad maailmad ühte sulanud, sideaineks on just sarnane suhtumine muusikasse ja loomisesse.
Üheks peamiseks märksõnaks, mis iseloomustab Rüüdi uut plaati, on meri. Mitmed lood on sellega seotud, näiteks “Laevamäng”, “Torme trotsides” ja “Mina ja meri”. Mis aga ühendaks merd ja maad? Selleks võiks olla näiteks kadakad, meretuulte poolt räsitavad, kuid siiski kindlalt maapinnas. Kadakad märgivad piiriala, mis on kõige mitmekesisem, nii looduses kui ka kultuuriliselt. Albumi nimilugu “Kadakad” sündis Maarja sulest südasuvises õhturahus keset kadakaid ja räägib igatsusest, lootusest, pettumisest, andestamisest ja südamerahust.
Mitmed lood on sündinud igatsusest, kui see, keda igatsetakse, on kusagil kaugel kas geograafiliselt või ajaliselt. Nii on lugu “Mina ja meri” sündinud talvisel ajal lume sees.
Lisaks uutele lugudele kõlas ka vanu. Kõige esimene lugu, mida Rüüt aastaid tagasi koos mängis, oli “Orjalaul”. Rüüt tekkis ajal, kui kõik neli bändiliiget õppisid paari kuu jooksul samal ajal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. “Orjalaul” on kõlanud ka suvisel noorte tantsupeol, kui Maria Uppin tegi selle seade “Külmapõli”. Nii et Rüüt saab öelda, et staadionikontsert on neil ära olnud.
Bändi repertuaaris on nii teiste autorite kui ka omaloomingut. Nii on Maarja sulest pärit “Paala lugu”, mis sündis Viljandis. Tasakaaluks iga-aastasele kiirele jõuluajale valmis Juhanil instrumentaallugu “Jõulurutt”, mis vaatamata oma pealkirjale on väga rahulik ja toob sisse selle õige jõulutunde. Ka keset suve. BAASis oli sel õhtul veel eriti jõulutunnet tunda, seda tekitasid muusika, meeldiv valgus ja sõbralik keskkond.
Rüüdil on ka üks lugu, mis kannab nime “Rüüt-rüüt”. Lugu sündis sellest, et Maarjat hakkas paeluma see, kuidas pillimehed oma instrumentaalmuusikat laulnud on, kui pilli parasjagu käepärast polnud. Torupilli-Jussi salvestustest leidis ta loo, kus teiste silpide seast kostab ka “rüüt-rüüt”. Loole on Anija mõisas filmitud ka imeilus video.
Kuidas aga Rüüt oma nime sai? Selle kohta rääkis Maili loo, et bändi algusaegadel helistas kord Maarja ja ütles, et esinemise jaoks Moostes “Moisekatsi Elohelü” konkursil on neil kähku nime vaja. Maili seisis parasjagu raamaturiiuli juures ja palus Maarjal üks number öelda. 36 – vastas Maarja ja ettejuhtunud raamatust vaatas sellel leheküljel vastu sõna rüüt. Kes veel ei tea, siis rüüt on väike lind, kelle tiival on justkui noodivõti ja kes on kaitse all, nagu pärimusmuusikagi.
