Reet Saar / foto: Reet Saar.
Lõppenud nädalavahetuse juhatas sisse pikk reis, mille käigus sai kolmveerand tunniga Leena jõe lätetel ära käidud. Selgitusi jagas juurde dokumentaalfilmi režissöör Riho Västrik.
MTÜ-l Jätkusuutlik Vana-Vigala on alates tänavu augustist kuni novembrini käsil kuuest üritusest koosnev projekt “Rohelisem elu Vana-Vigalas”, eesmärgiks tõsta osalejate keskkonnateadlikkust ja kujundada keskkonnasäästlikke tarbimisharjumusi. Viimati oli külas Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõud, dokumentalist ja produtsent Riho Västrik. Ta on olnud VAT Teatri näitleja, töötanud raadios ja televisioonis, alates aastast 1996 on OÜ Vesilind juhataja. See Eesti filmitootmisettevõte on teinud hulga dokumentaalfilme ja telesaateid.
Västrik on dokumentaalfilme tehes palju rännanud, aga talle ei meeldi nimetada end rännumeheks. Samuti ei pea ta arvestust, kui paljudes riikides ta on käinud. Loodusfilmi tegijal peab olema kannatlikkust, silma, teadmisi. Natuke tahetakse end ka proovile panna, kuid ikka elusalt tagasi tulla, ütles Västrik ette tulevate seikade kohta. Ta ei aja taga kuulsust, püüdes iga hinna eest saada kätte erilisi kaadreid. Ja oluline on toimida nii, et looduses ei jääks nende tegevusest jälgi maha.
Külalisel oli kaasas kaheosaline dokumentaalfilm “Suur jõgi”, millest vaadati 2010. a valminud osa “Reis Leena lättele”. Vaataja tegi kaasa teekonna, mis lõppes sellega, et Västrik seisis harkisjalu allika ääres, üks jalg Leena vasakul, teine paremal kaldal.
“Käisime seal karusid otsimas, aga Märjamaa vallas on karusid lihtsam kohata kui taigas,” rääkis Västrik. Selle kinnituseks olid kaadrid, kuidas kõiksugu lõhnade abil püüti karu meelitada sellesse kohta, kus nad olid valmis filmima. Pärast pikki ponnistusi ilmus lõpuks välja ka karu ise. Lisaks sai näha kaadritaguseid võtteid filmimise käigust ja võttegrupi eluolust.
Västrik õpetab Balti Filmi- ja Meediakoolis loovdokumentalistikat – selles on kujundi osakaal suurem kui autoritekstil. Loodusfilmide tegijaid tema sõnul Eestis ja lähiriikides palju ei ole, Västrik teab neid kõiki.
Sellised kohtumised jäävad alati liiga lühikeseks, kuid annavad teadmise järgmine kord Västriku või Vesilinnu nime nähes tähelepanu teritada.
Projekti “Rohelisem elu Vana-Vigalas” esimene külaline oli loodusemees ja rändur Hendrik Relve, kellega koos tehti ringkäik Vana-Vigala mõisapargis ja Hirvepargis. Seejärel oli väljasõit Lääne-Virumaale puhta vee teemaparki. Loodus- ja metsandusajakirjanik Viio Aitsam rääkis erametsade olukorrast ja käsitöö õpitoas prooviti taimedega trükkimist. Harivale seeriale paneb novembris punkti kohtumine Tallinna loomaaia direktori Tiit Maraniga.
