Hull teadusepisik nakatab paljusid

Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) eestvedamisel korraldasid õpetajad ja haridusasutused oktoobrikuus lastele tehnoloogia õpitubasid. Rapla maakonnast haaras üleskutsest kinni Rapla ühisgümnaasium, kus toimus reede õhtul „Saja hullu teadlase öö“.

Ettevõtmine sai teoks üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week raames. Selle eesmärk oli tutvustada lastele ja noortele, kuidas tehnoloogiat enda kasuks tööle panna. „Kõik saab alguse laste huvist tegeleda põnevate ja mänguliste tehnoloogiliste vahenditega. Robotid, mida ise liikuma panna, arvutimängud, mida ise programmeerida, on Eesti koolides üha populaarsemad. Õpetajate kaasabiga aitame arendada õppijate tehnoloogilist kirjaoskust, aga ka tulevikuks vajalikke sotsiaalseid oskusi nagu eluliste probleemide lahendamine ja meeskonnas töötamine,“ selgitas HITSA digivaldkonna programmijuht Inga Kõue.
Nagu nimestki aru saada, võttis Rapla ühisgümnaasiumis õpitubadest osa sada õpilast. Teadlaste ööle pääsesid vaid kõige kiiremad registreerujad. Kuna tegemist oli avaliku üritusega, võisid osa võtta kõikide koolide õpilased.
Omajagu põnevust andis ettevõtmisele juurde selle kellaaeg. Algust tehti õhtul kella viiest ja õpitoad kestsid õhtul üheksani. Õpetaja Anely Pedai, kes oli just väiksemate laste rühmajuht, ütles, et lastele õpitoad väga meeldisid, aga õhtu oli nende jaoks ka üsna väsitav. Õnneks algas järgmisel päeval juba vaheaeg.
Esimese hooga kogunesid kõik väikesed hullud teadlased kooli auditooriumisse, kus etendati lühike näidend. Valjude paukude saatel ilmusid etenduse lõpus laste ette grupijuhid. Iga õpilane sai kooli uksest sisse astudes oma käe peale numbri. Selle numbri järgi leidis ta nüüd üles oma rühmajuhi ja kaaslased.
Moodustati kuus rühma, kes hakkasid erinevaid õpitubasid väisama. Õpitoad panid osaliselt kokku ühisgümnaasiumi õpetajad ja õpilased. Koolimaja teisel korrusel sai näiteks puusad liikuma teleka ees tantsuharjutusi tehes. Lähedalasuvas ruumis võeti ette kokakunst. Näiteks sai seal õppida, kuidas kuivjääst maitsvat jäätist valmistada.
Natuke vanemate teadmised pandi proovile maja kolmandal korrusel põgenemistoas. Seal tuli lahendada ruumi paigutatud ülesandeid. Iga õige lahendus juhatas järgmise punktini. Kõikide punktide edukal läbimisel leidsid õpilased lõpuks võtme, millega toast nii-öelda põgeneda.
Osa õpitubade juhendajad olid aga väljastpoolt kooli. Virtuaalreaalsust tutvustas inimene Tartu Virtuaalreaalsuse keskusest. Tal oli kaasas vastav tehnika, mis teadlasehakatistele eriti lõbu pakkus. Ka teadusteatri ja robootika õpitubades tegutsesid inimesed väljastpoolt kooli.
Samuti olid eri klassiruumide ustele QR-koodid kleebitud. Nutitelefoni abil avanes uus ülesanne. Ülesanded olid seotud Eesti vabariigi läheneva 100. sünnipäevaga. Nii juhendati gruppi tegema fotot teemal „Virtuaalne Eesti sport“ või „Põgene, vaba laps!“. Igal fotol pidi kajastuma ka mingi emotsioon ning sellel pidi olema esindatud kogu rühm.
Tegevusi ja õpitubasid jagus terveks õhtuks ja terve koolimaja peale. Õhtu lõpus leidis tõestust teoreem, et pisike hull teadusepisik võib nakatada paljusid. Võitjaid välja ei selgitatud, selle asemel andsid kõik väikesed teadlased teadlasevande. Selles lubasid nad ikka otsida, avastada ja olla avatud uutele teadmistele.
Esmase tagasiside põhjal ütles ettevõtmise peakorraldaja Kadri Laup, et rahule jäid nii lapsed kui ka lapsevanemad. Juba reede õhtul käidi küsimas, millal järgmine sarnane üritus tuleb. Laup jätab ukse sellele ideele igatahes avatuks.