Stina Andok / foto: Siim Solman.
Tänavu 25. mail kontrollisid õiguskantsleri nõunikud ette teatamata Järvakandi hooldekodu ning täheldasid mitmesuguseid puuduseid.
- oktoobril saatis õiguskantsler Järvakandi hooldekodu juhatajale Tiina-Kai Logbergile kirja, milles tõi välja asjaolud, mida saaks ja peaks hooldekodu tegevuses arendama. Kontrollkäiku teinud ekspert tuvastas, et töötajaid on vähe ja nende töökoormus liiga suur, mistõttu kannatab teenuse kvaliteet.
Samuti märgati, et klientide eest hoolitsemiseks ei ole piisavalt abivahendeid, näiteks spetsiaalset pesemisraami ja piisavalt potitoole.
Puudulikuks hinnati ka hooldekodu dokumentatsiooni, näiteks puudusid hooldusplaanid. Hooldusplaanide koostamine on aga teenuseosutaja seadusest tulenev kohustus ning sellest ei saa loobuda. Täheldati veel, et senisest enam tuleks tähelepanu pöörata hooldekodu asukate vaba aja sisustamisele. Probleemina nähti, et hooldekodu inimestele ei ole tagatud piisavalt privaatsust. Näitena toodi, et igal kliendil peaks olema isiklike asjade hoidmiseks oma kapp, kuid privaatsus tuleks tagada ka hügieenitoimingute tegemisel. Õiguskantsler ei pea õigeks, et samas hoones teisel korrusel asuvat perearstikabinetti külastavad inimesed läbivad hooldekodu ruume. Probleeme täheldati ravimite käsitlemise ja manustamisega, näiteks ei olnud võimalik paljude retseptiravimite puhul aru saada, millisele kliendile need olid määratud.
Järvakandi hooldekodu juhataja Tiina-Kai Logbergi sõnul on õiguskantsleri nõunike poolt täheldatud puudused suuremalt jaolt seotud hooldekodu piiratud eelarvega. Logberg kinnitab, et järgmise aasta eelarvet koostades võetakse kindlasti arvesse õiguskantsleri kirjas välja toodud soovitused. Hetkel vormistab Logberg oma vastust õiguskantslerile, mis tuleb esitada hiljemalt 30. oktoobril.
Järvakandi vallavanema Mart Järviku sõnul on lähiajal kavas luua iseseisev äriühing, mille omanikuks oleks Kehtna vald ning mis hakkaks majandama Järvakandi hooldekodu. Järvik rääkis, et sellisel juhul saadakse laenu võtta, mille toel üle õue asuvasse endisesse internaadimajja laieneda. Nimelt näeb Järvik, et endist internaadimaja saab hakata laenu toel esimesest korrusest alates tasapisi renoveerima ning aegamisi hooldekodu asukad sinna ümber kolida. Tulevikus oleks hooldekodul seega rohkem kohti, mis tähendab, et saab rohkem inimesi vastu võtta ning seeläbi suurendada ka eelarvet ja lahendada tekkinud puudused.
