Helerin Väronen / foto: Aare Hindremäe.
27. oktoobril toimus kolmandat korda üleriigiline hoolekandeasutuste hooldustöötajate kutsevõistlus, mis seekord viidi läbi Eidapere rahvamajas. Uuendusena olid sel korral võistlustules ka külalisvõistkonnad Lätist ja Leedust.
Võistlust korraldas Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda (ESJN) koostöös MTÜ-ga Elupuu. Tervituskõnega avas kutsevõistluse sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, kes ütles, et esimene kord oli see Koeru hooldekeskuse algatatud võistlus üritus ja katse, aga nüüd, kolmandal korral hakkab sellest saama traditsioon.
Hooldustöötajate töö on see, mille järgi hinnatakse, milline on hoolekande teenuse kvaliteet Eestis. Hooldajate töö on raske ja võib sageli meele mõruks teha, kuid hooldatava lähedased hindavad seda hoolt, mida neile kallile inimesele pakutakse. Aina enam on ka hoolduse teema päevakorral, kuna elanikkond vananeb. Ka Iva ise ütles, et käib vahepeal võistlejaid piilumas, et teada saada, mis teda ees ootamas on. „Kui teie jaksate, siis on ka kliendil hea olla,“ sõnas Iva lõpetuseks.
Maavanem Tõnis Blank ütles oma tervitussõnades, et tunneb uhkust selle üle, et see võistlus just meie mail toimub. Oma tervitussõnad ütles ta ka läti ja leedu keeles, teenides sellega ära külaliste sooja aplausi. Blank sõnas, et hooldustöötajad teevad tänuväärset tööd ja ta loodab, et Eesti jõuab ühel hetkel sinnamaale, et seda tööd ka vääriselt tunnustatakse, nii vaimselt kui ka materiaalselt.
Kehtna vallavanem Indrek Kullam ütles, et rahvusvaheline mõõde annab võistlusele väga palju juurde. ESJN juhatuse esimees Maire Koppel sõnas, et loodetavasti kasvab sellest kutsevõistlusest välja traditsioon, mida viivad edasi meie lapsed ja lapselapsed. Tervituskõne pidasid ka Läti ja Leedu võistlejate esindajad. Läti võistkonna esindaja oli Stella Marise hooldekodu direktor Solvita Rudovica. Leedu võistkonna esindaja oli Prienai hooldekodu direktori asetäitja Angele Bajorene.
Võitis Riia hooldekodu
Võitjad selgitati välja kahe erineva ülesande lahendamisel. Esimeses ülesandes hinnati konkreetse situatsiooni lahendamist koostöös teise võistlejaga ning teine ülesanne oli individuaalne. Hinnati õigete ergonoomiliste töövõtete ja abivahendite kasutamise oskust, hooldustoimingute sooritamise korrektsust, eetilist käitumist ja suhtlemisoskust kliendiga.
Võistlemise jaoks oli ruumi püsitatud kolm boksi, kus igaühes sai samal ajal võistelda üks meeskond. Kokku osales 18 võistkonda, Lätist oli kohal kaks meeskonda ja Leedust üks.
Sel ajal, kui kolm võistkonda võistlesid, võisid saalis viibida vaid pealtvaatajad, teised võistlejad hoiti saalist eemal, et vältida olukorda, kus keegi saab teada, kuidas peaks või ei peaks ülesannet lahendama.
Žüriis oli kümme kohtunikku, peakohtunik oli SA Koeru Hoolduskeskus füsioterapeut Reet Lass.
“Parim asutus 2017” tiitli sai Lätis asuv Riia hooldekodu Stella Maris. Individuaalselt tunnistati parimaks MTÜ Elupuu hooldaja Raili Viiart.
Kohtunikud tõid välja selle, et nii Läti kui ka Leedu võistlejad suhtusid klientidesse lugupidamisega. Kõik Eesti meeskonnad olid aga unustanud nii elementaarse asja nagu kliendile vee pakkumise. Läti ja Leedu võistlejad olid aga meeldivalt üllatunud, nähes näiteks ergonoomilisi hooldusvõtteid, mis ei tee kahju ei endale ega kliendile.
Otsustati, et järgmisel aastal korraldavad Läti, Leedu ja Eesti eraldi võistlused ja iga riigi kolm paremat saadetakse Baltimaade finaalvõistlusele. Eesti finaal on järgmisel aastal Lõhaveres, Baltimaade võistluse asukoht pole veel kindel.
MTÜ Elupuu juhatuse esimees Rein Järvik sõnas, et igast sellisest asjast sünnib midagi uut ja tagasiside võistlustele on olnud igati positiivne. Tore oli tema arvates ka näha, kuidas Kaia Iva tundis võistluste vastu huvi. Võistluste eesmärk on parandada hooldustöö mainet ja tõsta selle kvaliteeti. Järvik sõnas, et inimene, kes ei vaja hooldusteenust, suhtub sellesse eelarvamusega, alles sellega kokku puutunud inimene saab aru selle töö tähtsusest.
Hoolekande probleemid
Sel ajal, kui osalejad võistlustules olid, kogunesid aga hoolekandeasutuste juhid koos Kaia Iva ja hoolekande osakonna peaspetsialisti Ketri Kupperiga ümarlauda, et rääkida lähemalt hoolekandeteenuseid puudutavatest probleemidest. Peamiselt räägiti kolmel teemal: dementsete hooldus, hoolekandeasutustes meditsiinilise teenuse tagamine ja hoolekandeasutuse sotsiaaltoetuse kasutamine ja abivahendite soetamisel riikliku toetuse saamine.
Dementsete hoolduse kohta toodi näiteid, kuidas iga aasta tuleb õiguskantserile seletada, miks on hoolekandeasutuse ümber aed, mis takistab dementsetel asutuse territooriumilt väljumise, ja on kästud välja uurida, miks dementne inimene minema jalutab. Selge on aga see, et dementne inimene võib ohtlikuks muutuda nii iseendale kui ka teistele, nii et seepärast on neil vaja kohandatud ruume. Probleemkoht on küll see, kust maalt algab isiku vabaduse piiramine ja mida on lubatud kliendi huvides teha. Järgmisest aastast ehk seis paraneb, sest riigil on plaanis astuda mitmeid samme loomaks uusi hoolduskohti ja kohandamaks vanu ning vajadusel tuleb kohandada ka seadust.
Üheks aktuaalseks teemaks on sotsiaaltoetuse kasutamine hoolekandeasutustes ja abivahendite ostmisel riikliku soodustuse kasutamise võimalus. Nii mitmedki hoolekandeasutuste juhid sõnasid, et hetkel on seis selline, et kui inimene on kodus, saab ta abivahendite soetamiseks toetust, kui ta aga läheb hooldekodusse, siis seal toetust ei saa ja jääb mulje, justkui inimest karistatakse.
Samuti on probleem sotsiaaltoetusega. Raha on, aga hoolekandeasutuses olev inimene seda kasutada ei saa, kuid eestkostja ei või raha kasutamise üle otsustada. Vastav seadus tundub paljude jaoks kehvasti kirja panduna, kuna sellel on väga mitmeid tõlgendusviise ja kui probleem on jõudnud kohtuni, tuleb igalt juristilt erinev vastus.
Kolmas suurem probleem on hoolekandeasutustes meditsiinilise teenuse tagamine. Kiirabi kutsumine hoolekandeasutustesse olevat probleemne ja kui kiirabi on käinud, siis selle info, mis patsiendiga tehti, saab vaid perearstilt, mitte kiirabilt. Suurim probleem on aga töötajate ja raha puudus.
