Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Homme koguneb Kehtna klubi saalis uus grupp rahvarõivaste huvilisi. Pooleteise aasta jooksul valmistab iga õpilane tunnustatud juhendajate valvsa pilgu all vähemalt ühe autentse komplekti rahvarõivaid.
Mõned aastad tagasi oli esimene samateemaline koolitus. Selle käigus valmistati vaid Raplamaa kihelkondade rahvarõivaid. Koolituse korraldaja Anne Ummalas ütles, et tookord oli üheks eesmärgiks eesti rahvarõivaste veebilehele ka Rapla maakonna näidised üles panna. Suur osa täna seal nähtavatest Raplamaa rahvarõivastest ongi koolituse lõputööd.
Sel korral on kihelkondade valik avaram. Igaüks saab ise otsustada, millist komplekti ta valmistada soovib. Esimesel kohtumisel pannakse õpetajate abiga kokku täpne kavand, millised komplekti kõik osad seelikust käiste ja vööni välja nägema hakkavad. Ummalas ütles, et sel korral valmistatakse ka näiteks Muhu ja Mulgi rahvarõivaid. Suurem osa tuleb mõistagi ikkagi lähiümbrusest – Hagerist, Juurust, Vändrast. Kõik komplektid valmivad Eesti Rahva Muuseumis olevate näidiste järgi.
Samuti ei pea osalised rõivaid iseendale valmistama. Soovi korral saab traditsioonilise kehakatte hoopis kas lapsele või mehele teha.
Gruppi on tänavu registreerunud 19 inimest. See on Ummalase arvates üsna optimaalne, sest siis jõuavad õpetajad kõigiga individuaalselt tegeleda.
Nõu ja jõuga hakkavad osalejatele tuge pakkuma MTÜ Rahvarõivas õpetajad Anu Randmaa, Silja Nõu, Vilve Jürisson ja Maret Lehis. Ummalas ütles, et nende puhul on tegemist Eesti tippudega. Nad on terve elu rahvarõivaid valmistanud ja igati kompetentsed oma teadmisi edasi jagama.
Koolitus kestab selle aasta novembrist 2019. aasta kevadeni. Nii pika perioodi kasuks otsustati selleks, et inimesed ei peaks kiirustama ja jõuaksid rahulikult töö- ja pereelu kõrvalt rahvarõivad valmis teha. Grupp käib koos umbes ühel nädalavahetusel kuu jooksul. Sel korral on graafik natuke vabam. Asi on lihtsalt selles, et rahvarõivaste valmistamine on niivõrd populaarseks muutunud, et kogu Eestis viiakse samal ajal läbi palju koolitusi. Õpetajate graafik on väga tihe ja nad peavad end mitme paiga vahel jagama.
Õpetaja on kohal kaheksa akadeemilist tundi, kuid Ummalas ütles, et kedagi kinni ei hoita. Kui on vaja varem ära minna, siis on kodus lihtsalt rohkem teha. Õpetaja juuresolekul omandatakse õiged töövõtted. Samuti on alati võimalus abi paluda. Sellest hoolimata tuleb muidugi suur töö kodus ära teha.
Mingit kindlat taset käsitööoskuste osas ei nõutud. Samas kulub aga marjaks ära varasem käsitööhuvi. Ummalas ütles, et kui inimene pole varem üldse tikkimisega tegelenud, siis on käiste tikkimine esimese tööna üsna suur väljakutse ja vastutus. Lõpuks on see muidugi igaühe enda otsus, kas ta julgeb selle suure töö ette võtta.
Lisaks praktilisele osale saab koolituse käigus ka teoreetilisi teadmisi. Näiteks grupi teine kohtumine saab teoks novembri lõpupoole Eesti Rahva Muuseumis, kus kuraator Reet Piiri annab osalejatele loengu.
Lisaks koolitusele mõlgutab Ummalas mõtteid ka nõustamise osas. Keilas asuvas Harjumaa muuseumis on ametlikult avanud uksed nõustamiskoda, kus rahvarõivaid puudutavad küsimused vastuse leiavad. Samasugusest toast unistatakse ka Rapla maakonnas.
Ummalas ütles, et tegemist on vabatahtlikkusel põhineva teenusega, sest nõustajatele riiklikku palka ette nähtud ei ole. Teenuse pakkumine on kohalike aktivistide õlul. Ummalase sõnul on maakonna vaat et igas kihelkonnas vähemalt üks inimene, kes suudab nõustada. „Sellised inimesed on olemas, aga ei ole ruumi, konkreetset tuba,“ lisas ta.
Päris oma tuba on esialgu veel kauge unistus. Ummalas on realistlik, teades, et hetkel pole vahendeid toa rentimiseks ega ka aega töö kõrvalt seal pidevalt kohal olla. Sellest hoolimata on kohalikud aktivistid oma kontaktid MTÜ-le Rahvarõivas edastanud ja andnud märku valmisolekust nõustamist pakkuda.
Ummalas usub, et unistusi tasub välja ütelda, sest siis võivad nad teoks saada. Ideaalis näeb ta nõustamiskoda, kus oleksid väljas reaalsed näidiskomplektid ja inimesed, kes nende osas nõu anda oskaksid. Veel unistab ta rahvarõivaste laenutusest. Tihtipeale on inimestel rahvarõivaid vaja vaid üheks kindlaks sündmuseks. Selle jaoks ei hakata enamasti tervet komplekti soetama. Laenutus oleks aga suurepärane lahendus.
Seda unistust toetab asjaolu, et rahvarõivad muutuvad aina populaarsemaks. Kogu Eestis toimuvad koolitused on huvilistest pungil ja õpetajatel on käed tööd täis.
